Valimistest on möödas kuus päeva. Veel üks nädal ja elu hakkab jälle kulgema tavalist rada mööda: mõnel pool ehk pisut paremini, teisal veidi kehvemini. Elu nagu Eestis ikka.
Repliik: Meie inimesed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohalike valimiste üle mõtiskledes tabasin end aru pidamas: kuidas nimetada neid, kes võimutüüri juurde pürgisid? Viljandimaa tuhatkonda kandidaati ühtviisi poliitikuks kutsuda oleks ilmselge liialdamine. Maailmapoliitika suurkujude kõrval tundub see kohatu isegi linnapeakandidaadi või valla halliks kardinaliks peetava asjapulga puhul, rääkimata pooljuhuslikult valimisliitu sattunud lihtsatest inimestest.
Et erinevalt näiteks inglise keelest ei võimalda eesti keele sõnavara eristada maailmavaadet strateegiatasandeist, sattusid need inimesed paraku kõik ühtviisi poliitikasse.
Viljandimaal ligi 70 kandidaadiga suheldes kogesin, et enamik neist oli väga koostöövalmis. Nad olid põnevad mängulusti ja võitlusvaimu poolest, igavad oma ettevaatlikkuses, kaastunnet äratavad väikluses, edevuses ja omakasupüüus, kurvaks tegevad vihas ning ilusad oma haruldases usus, et suudavad maailma muuta. Inimesed nagu inimesed ikka.