KOOLITEE on alanud. Kool pole ainult hoone, vaid tervik, mis eeldab õpilase, õpetaja ja lapsevanema koostööd.
Kiri: Sära silmadesse kuni kooliaasta lõpuni!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olen õpetaja olnud 1983. aastast. Viimasel ajal märkan üha enam, et riik ja meedia õpetavad, kasvatavad, suunavad ja kontrollivad eelkõige õpetajaid. Tragikoomiline on, et õpetajast püüavad kõik targemad olla.
Tänapäeva õpetaja areneb koos ühiskonnaga ja klassi ees seista pole praegu sugugi nii lihtne, kui lapsevanem arvab. Õigustega kaasnevad alati kohustused, ent neid õpilastel vahel nagu polekski.
Kerge on õpetada andekaid lapsi, kuid meie koolisüsteemis on ka erikoolid ja nõndanimetatud abikoolid, nagu Lahmuse ja Ämmuste Viljandimaal.
Kõigile peab jätkuma õpetust, aega, kannatlikkust, heasoovlikkust — õpetaja on ju maa sool. Me jälgime pingsalt, millal õpilane koolimajja siseneb ja millal väljub. Üldtöö ajal, 35 tundi nädalas tuleb ju kohal olla.
Oli aeg, kui õpetaja oli teenindaja ja õpilane teenindatav. Samas on töö tellija materjalist.
SOOVIN kõikidele õpetajatele ning õpilastele ja nende vanematele sära silmadesse kuni kooliaasta lõpuni. Eriti tänan Puiatu erikooli õpetajaid.
Sellest majast väljuti ja väljutakse sirge seljaga ning õpetajate toast kostis ikka naeru. See näitab, et elame veel kaua ja jääme kõigest hoolimata endi valitud ametile ehk õpetajakutsele truuks.
Jõudu kõigile õpetajatele!
õpetaja