Eelmisel nädalal avaldasid britid uuringu tulemused, mille järgi on kõige ebameeldivamad Venemaa turistid. Nood pidavat võõrsil olles raha lausa loopima ja nõudma selle eest enda ümmardamist.
Repliik: Raha ei pea olema jumal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On ammu teada, et kiiresti rikastunud vähese intelligentsiga inimene kipub rahatähtede krabinat kuulates ennast jumalaks pidama. Rahvasuus liigub sadu nalju vene uusrikaste pillavast eluviisist. Ilmselt leidub ülbeid tõusikuid siiski iga rahva hulgas. Ka Viljandis on ärimehi, kellele maailm samastub tema enda minaga.
Seda meeldivam on tõdeda, et sugugi kõiki inimesi ei aja raha hulluks ega muuda tundetuks. Hiljuti näidati televisioonis juhusliku filmija klippi sellest, kuidas tuntud ärimees peatas oma luksusauto ja aitas hätta sattunud pardipere kuuri katuselt alla.
Mina nägin, kuidas üks keskmisest kindlasti jõukam viljandlane maas vedeleva kümnesendise mündi üles tõstis. Nii mõnegi kõrvaltvaataja pilk tundus irooniline: kas siis nii kogutaksegi suurt varandust? «See on meie riigi kuludega vermitud münt ja ma ei pea õigeks, et see maas vedeleb,» lausus mees rahulikult.
Tore on, kui jõukus inimese pea selgeks jätab.