«Kuhu see mõistus siis mahub, kui keha on haige?» küsib eluaeg inimesi spordi juurde viinud ja seal hoidnud Aita Peters. Ta on veendunud, et tervise alus on liikumine.
Unistus veekeskusest ja rattateedest jääb
29. august 2009, 00:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaevalt on Eestis inimesi, kes seda ei teaks. Paljud elavad seda silmas pidades, suur hulk alustab ikka ja jälle «uut elu», mille põhikomponendid on liikumine ja tervislik toit, ning vaid üksikud ei mõtlegi sellele, mis nende päeva sisu on.
Aita Peters arvab, et vanainimese jutt ei maksa midagi, ja soovitab mitut nooremat, kelle jutule võiks minna.
«Teate, mis mu ema ütles, kui me sportisime? Ta ütles: «Lapsed, kui te oma sporti teete, siis tehke seda nii, et te ajalehte ei satuks.» Aga ikka kirjutati, kui olime võistlustel mõne hea koha saanud.»