Elektrilevi tellimusena 5—15-aastaste laste vanemate seas korraldatud uuringust selgus, et välise elektrivõrguga seotud ohtude eest hoiatab oma lapsi vaid viis protsenti vanematest. Üle kahe kolmandiku vanematest ei tea näiteks, kuidas ohutult eemalduda purunenud elektriliinist.
«Elektriõnnetusi juhtub muude õnnetustega võrreldes harvem ning seetõttu pööratakse elektriohutusele ka lasteaia- ja kooliprogrammides vähem tähelepanu. Kui aga elektriõnnetus juhtub, võib see olla traagiliste tagajärgedega. Seetõttu peame äärmiselt oluliseks, et iga lapsevanem räägiks oma lapsele, kuidas elektriga ohutult ümber käia,» kõneles Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend.
Kõnealuse uuringu põhjal peavad ligi pooled vanematest elektriga seotud ohtusid oma lapsele väikseks ning 23 protsenti hindab neid keskmiseks. Seega enamasti elektriohtusid ei tähtsustata.
Oma lapsi pole üldse elektriohtude eest hoiatanud üheksa protsenti vanematest. Kõige rohkem on vanemad kõnelnud lastele kodukeskkonnaga seotud ohtudest ehk sellest, kuidas käsitseda ohutult pistikuid, seinakontakte ja koduelektroonikat.
Seda, et töötav elektriseade ja vesi ei sobi kokku, oli lastele rohkem rääkinud vanem vanuserühm (35—49-aastased vanemad). Väga vähe olid vanemad lastele selgitanud aga välise elektrivõrguga seotud ohtusid: vaid viis protsenti oli hoiatanud mahakukkunud liinide eest või rõhutanud elektrikilbist eemalehoidmise vajadust.
Sellele, kuidas peaks eemalduma mahakukkunud elektriliinist, oskas õigesti vastata alla kolmandiku lapsevanematest ja teadlikkus oli suurem meeste seas.
Mahakukkunud liinist tuleb eemale liikuda kas jalgu üksteise vastu lohistades neid teineteisest eemaldamata või koos jalgadega või ühel jalal hüpates. Nii väldid eluohtlikku sammupinget, mis tekib kahel jalal astudes juhul, kui juhtme läheduses olev maapind on pinge all.
«Üldiselt lülituvad liinid maaühenduse korral küll välja, kuid võib tekkida siiski ka olukord, kus liin püüab end esialgu automaatselt taaspingestada. Seega, isegi kui sa sattusid kukkunud juhtme lähedusse ohutult, ei anna see täit kindlust, et liin ei võiks pinge alla sattuda,» hoiatas Tiisvend.
Tema sõnul peaksid vanemad kindlasti lastele rääkima, et kollase elektriohu märgiga kohtadest ja mahalangenud elektrijuhtmetest tuleb eemale hoida. Ohtu märgates on tarvis helistada Elektrilevi rikketelefonile 1343.
Lapsega koos saab läbi teha elektriohutuse testi ja vaadata Elektrijänese nõuandeid veebilehelt www.elektrilevi.ee/ohutus.
Elektrilevi alustas sel nädalal iga-aastast elektriohutuse teavituskampaaniat. Maakondlikes ohutuslaagrites koolitavad õpilasi Elektrilevi spetsialistid. Koostöös lastekas.ee-ga töötati lasteaia- ja algkooliealistele lastele välja ohutusvihik. Elektrijänes nõustab lapsi maakondlikel ohutuspäevadel ning kogu riigis korraldatakse lapsevanematele mõeldud reklaamikampaania «Elekter ei ole mängu asi».