Unistus kinost on visa kuhtuma

Sakala keskuse projektijuht Triin Laas teab, et hea kodumaine film on parim publikumagnet. Foto: Marko Saarm / Sakala

Kuigi uued eesti linateosed toovad saalid täis, ei söanda keegi öelda, kas ja millal tuleb Viljandisse jälle just nimelt filminäitamiseks mõeldud hoone või vähemasti saal.

Linnakassal hammas kino ehitamise peale ei hakka ning ka riskitundlikud eraettevõtjad pole seni selle vastu huvi ilmutanud. Viljandis näitavad filme Männimäe külalistemaja, Sakala keskus ja pärimusmuusika ait, kuid ühelgi nendest ei kuulu see põhitegevuse hulka.

Eesti film meeldib

Enam kui paarisaja kohaga Sakala keskuse saalis on käesoleval aastal filme näidatud regulaarselt kolmapäeviti. Keskuse projektijuht Triin Laas ütles, et publikut on palju just kodumaiste filmide seanssidel.

«Muude filmide puhul ikka naljalt saali täis ei tule,» kinnitas Laas. «Vaatame, mis saab täna, kui meil linastub palju kiidetud «Elavad pildid».»

Männimäe külastuskeskuses on kinopäevad kolmapäev, neljapäev, reede ja pühapäev ning seal on «Elavad pildid» juba möödunud reedest ekraanil olnud. Külalistemaja perenaise Kersti Villersi sõnul poole­saja kohaga saali publikut jagub.

«Filmi hoiame kavas nii kaua, kui on vaatajaid,» ütles ta. «Kui filmist räägitakse, tullakse seda ka vaatama. Eesti filmide ajal on tihti täissaal, samas meile ongi paarkümmend inimest juba pool saalitäit.»

Viljandi pärimusmuusika aidas sõltub filminäitamine sellest, kas silmapiiril on midagi selle temaatikaga haakuvat. Pakutakse eesti filme, dokumentaale, pärimusmuusika ja üldse muusikaga seotud linateoseid.

«Saal mahutab 400 inimest, näiteks «Seenelkäik» läks täismajale,» ütles keskuse avalike suhete juht Erki Pruul. «Ait on olemuselt multifunktsionaalne kultuurimaja ning nii ei saa filminäitamisest siin kunagi põhitegevus, kuigi see on meile siiski väga tähtis ettevõtmine.»

Häid filme jagub

«Hea on see, et meil asendusvariandidki on, aga samas olen veendunud, et ühte kinosaali on linna vaja, ka selle väikse rahvaarvu juures,» kinnitas Viljandi linnavalitsuse kultuurispetsialist Ivi Lillepuu. «Häid filme on ju nii palju.»

Tema sõnul terendas hea lahendus paari aasta eest, kui kultuuriakadeemia plaanis Rubiini platsile maja ehitada.

«Sinna oleks rajatud 60—80-kohaline tõusev saal-auditoorium, mida päeval oleks kasutatud kooli tarbeks ja õhtul kinona,» rääkis Lillepuu. «Maja jäi valmimata ja akadeemia kasutusse läinud Vilma hoonesse pole see mõte edasi kandunud.»

Kinoga koos üles kasvanud ettevõtja Kristel Habakukk sõidab uusi filme vaatama kas Tartusse või Tallinna. «Pärimusmuusika aidas olen ka käinud, aga see pole ikka õige kino,» arvas Habakukk.

«Spetsiaalselt mõne filmi pärast ma pealinna sõitma muidugi ei hakka, aga kui juhust on, siis käin vaatamas. Venna pere näiteks käib enamjaolt Tartus kinos. Kui mingid uued lastefilmid välja tulevad, teevad nad sinna perekülastuse.»

Triin Laasi hinnangul oleks Viljandile spetsiaalset kinosaali vaja, sest kinotunnet mujal naljalt ei saa, olgu saal kui tahes hubane. «Ühest kinosaalist oleks Viljandile küll,» lisas ta.

Kersti Villers seevastu arvas Männimäe külalistemaja kogemusele tuginedes, et eraldi kinohoonet vaja pole. «Saame hakkama sellega, mis praegu on,» sõnas ta.

«Viljandi-suguses linnas suudaks oma jõududega majanduslikult toimida ainult selline kuni 50 kohaga kaubanduskeskuse kino, nagu on Solarises ja Taskus,» leidis Pruul. «Mulle meeldiks, kui mõni kultuurihuviline ettevõtja looks siia kultuuritehase tüüpi keskkonna, kus oleks lisaks poekestele, baaridele, klubidele ja ateljeedele väike kinosaal, mille programmi kuuluksid nii kassahitid kui väärtfilmid.»