Haiguste hooajal sahiseb taimepudi kotikestesse õige agarasti

Juta Roosil on käes kibe tööaeg, sest just talvel, kui möllavad köha ja nohu, soovivad inimesed kõige enam teed osta. Foto: Elmo Riig / Sakala

Piparmünditee tõmbamisaeg oleneb sellest, millist mõju joogilt oodatakse. Kolme minutiga saab ergutava, kümne minutiga rahustava tõmmise.

«Tõmbeajaga toime muutub,» nendib ravimtaimekasvatusega tegeleva Energia talu peremees Aivar Siim. «Kõigepealt tulevad lehtedest välja ergutavad ained. Kui lasta neil aga pikemalt vees seista, erituvad teised komponendid, mis on kas rahustavad või seedimisele soodsad. Ergutavad lõhnad ei ole siis enam nii tugevad.»

Vanarahva teadmised aitavad

Aivar Siim on ravimtaimedega tegelnud juba paarkümmend aastat.

«Teadmised on kogunenud ajapikku: ühed on vanavanavanematelt ja vanavanematelt pärit tarkused, teised on tulnud kogemustega. Kui asja vastu huvi tunned, jookseb info ise kätte,» räägib ta ning toob kohe ka paar näidet: «Vanasti tarvitati südame turgutamiseks viirpuumarju. Ka meie kasutame neid nüüd koos teiste taimedega südametee segus. Saledustee jälle on kokku pandud nii, et see soodustaks õrnalt seedimist ja ainevahetust. Selle sees on näiteks põdrakanep ja kanarbik ning lisatud on orasheinajuurt.»

Samas toonitab Siim, et teedest üksi ühe või teise häda korral ei piisa, vaja on ka eluviisi muuta. «Üleüldse ei pruugi teed kõigi peal samamoodi toimida, sest inimesed pole ju sada protsenti ühesugused.»

Teesegusid kokku pannes tuleb Siimu sõnul ka maitset timmida ja tähtsaks peetakse tarvitajate tagasisidet.

«Taimed on üldiselt ikka oma talu põllul kasvanud või enda metsast korjatud. Neid proovitakse siis kombineerida nii, et ka mõni erksama maitsega sekka satuks — päris lõunamaist vürtsikust meil ju naljalt võtta pole,» kõneleb ta.

Vanarahva tarkusi ei kasuta Aivar Siim ära mitte üksnes teesegude valmistamisel, vaid ka taimede välispidisel kasutamisel. Energia talu saunas näiteks on meestele ette nähtud tamme- ja naistele pärnaviht, kusjuures pärnaviht on tehtud puu õitsemise ajal.

«Energeetiliselt ongi pärn naiste puu ja tamm tõsine meeste puu. Pärnaga vihtled endale sisse naiselikkust ja tammega mehelikkust,» räägib Siim. «Öeldakse veel nõnda, et tamm on nii tugeva energeetikaga puu, et sellega vihtlemise ajal ei tohi olla negatiivne ega mõelda näiteks, et mul on kondid valusad ja kehv olla. Tuleb hoopis mõelda, et olen tugev ja saan veel tugevamaks. Mõju on just niisugune, nagu sa mõtled.»

Meestele sobib Siimu ütlemist mööda hästi ka kadakaviht. «Seevastu kask on neutraalne. Vanarahvas on öelnud, et kui tuleb tusatuju, mine nuta kase najal, siis läheb kergemaks. Kask võtab negatiivse ära ja neutraliseerib inimest.»

Pakendajal on käed tööd täis

Ravimtaimede põllud paiknevad Energia talu ümber. Praegugi paistavad lume alt välja mõnekümnesentimeetri pikkused pruuniks tõmbunud üheksavägise õievarred.

Mais algab istutamine ja kõige kiirem korjeaeg on juuli. Õigupoolest on kõik suvekuud talus väga kiired ja siis on seal abiks ka lisatööjõud.

Nüüd, veebruaris, käib usin taimesegude kottidesse panemine. Seda teeb praegu ainult üks inimene ja tal on peremehe sõnul väga palju tööd. «Päevas tuleb kuskil 600 või 700 pakki teha — gripiaeg ju,» tõdeb Aivar Siim.

Sellel ainsal töötajal Juta Roosil käib aga pakendamine kiiresti. Ta tegutseb avaras ruumis, kuhu sisse astudes tungib kohe ninna eriline aroom — segu paljudest kuivanud õitest, lehtedest ja vartest.

Näiteks köhatee valmib nõnda, et kõigepealt läheb kaalule suur punane kast. Siis valab Juta Roosi kilekotist sellesse mets-kassinaeri siniseid õisi. «See komponent on ainsana kilekotis, sest õied võtavad muidu kergesti niiskust ligi, aga kilekotis säilivad need ilusti kuivana,» selgitab Siim.

Järgmiseks lähevad kaalukasti peenestatud paiseleht, nõmm-liivatee ja iisop. Viimati nimetatu andvat pärast tõve jõudu juurde.

Roosi valab köhatee komponente kasti täpselt nii palju, kui on saja paki jaoks tarvis. Taimed koos, segab ta neid käsitsi. Ikka alt ülespoole, et sinised õied rohelisega kenasti seguneksid. Edasi võtab Roosi kasti kaenlasse ja läheb teise ruumi, mille uksel hakkab silma silt «Võõrastele sisenemine keelatud».

Pakendaja istub laua taha, võtab ühte kätte valge avara suuga lehtri ja paneb pisikese kilekoti sinna otsa. Teise käega tõstab ta kastist peotäie taimesegu kaalu peal olevasse karpi. Kontrollib, kas on õige kogus. Soputab veidike teepuru kõrvalkarpi. Õige kaal käes, sahiseb pudi läbi lehtri kotikesse.

Nii on Roosil paari minutiga valmis kaksteist kotikest. Aga peab saama sada, sest tellimusi on nohu ja köha hooajal palju.

Kevad toob Aivar Siimu jutu järgi kaasa suure huvi seedimis- ja saledusteede järele, sõbrapäevaks saabub aga poelettidele õnne ja armastuse tee.

«See on traditsiooniline segu, võetud puhtalt kultuuripärandist,» ütleb Siim ning selgitab: «Angervaks on müstiline ja oma salapäraga taim, nõmm-liivateest räägitakse kui õnne ja armastuse taimest, põhjamaa sidrun ebaküdoonia annab vürtsi ning piparmünt on meeleolu looja.»

Kibuvits annab kollase tooni

Aivar Siimu enda vaieldamatu lemmik on energiatee. «Joon seda kõige rohkem ja tuleb välja, et too tõmmis kuulub ka ostjate lemmikute hulka,» ütleb ta.

Energiatee on ühtlasi talu firmamärk. Seda tehakse hästi palju ning koostisesse kuuluvad piparmünt, natuke pihlakamarju ja harilikku iisopit ning rohkesti kibuvitsamarju, mis annavad teele kollakasoranži värvuse.

«Meie kibuvits on pigem kollane, kui ta täielikult ära jahvatada,» nendib Siim. «Paljude poeteede värv tuleb punane seetõttu, et marjadest on võetud ainult kestad. Energiatee puhul läheb aga käiku kõik, mis marjast kätte on saada.»

Teine Energia talu teesegu, mida väga palju juuakse, on Siimu ütlemist mööda õhtutee. «Nii et ühed tahavad energiat juurde saada ja teised õhtul maha rahuneda,» lausub ta muiates.