Minu vanaema oli üks väheseid daame, keda ma olen tundnud. Vähemalt kui võtta mõõdupuuks hoolikalt valitud sõnavara, keerulised käitumisreeglid ning maailmavaade, mille vaimus ta mind kasvatada püüdis.
Repliik: Murphy seadus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üpris varakult sai mulle selgeks, et tema pingutused polnud määratud vilja kandma, kuid see ei takista mind seniajani mõnda tema põhimõtet imetlemast.
Jättes kõrvale veidra soovituse mitte kunagi kanda kleidil nahkvööd, oli minu mäletamist mööda välimus daamiks olemise juures täiesti teisejärguline, tähtsad olid eelkõige tagasihoidlikkus ja puhtus.
Hoopis rohkem pööras vanaema tähelepanu hoiakutele ning enesest ja kaasinimestest lugupidamisele. Viimati mainitu alla käisid ka täpsus ja kellaaegadest kinnipidamine. Näiteks kui juhtub ilmvõimatu ja daam jääb teatrietendusele hiljaks, ei sisene ta saali enne vaheaega.
Eneseväärikus seevastu seisnes paljuski endale piisava aja võtmises. Daam ei söö isegi jäätist käigu pealt ja jääb pigem bussist maha, kui kukub ummisjalu tormama.
Siiski mäletan korda, kui vanaema reegleid rikkus ja bussile jooksis. Ta jäi sellest maha.