Ühiskonnas on ärevus

Priit Toobal Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

EUROOPA POOLE läheb teele uus abiraha. Elektri hind tõuseb. Matusetoetuseks pole raha. Elektri aktsiisi langetada pole raha. Majandusminister sooritab kahtlasi tehinguid. Arstide streik kestab.

Just sellised ärevad sündmused on leidnud riigikogus, poliitikas ja ühiskonnas aset viimase kuu jooksul. Inimesed on muutunud aktiivsemaks ning tunnevad senisest palju rohkem muret selle pärast, millisesse suunda valitsus Eesti riiki juhib.

Raske on nimetada hetke, mil rahulolematus ja ärevus kasvama hakkasid. Kindlasti mängis selles oma rolli suve lõpul riigikogus arutlusel olnud Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM) liitumine. Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning hulga sotside häälte abil tehtud otsus tähendab Eesti riigile kohustust aidata endast rikkamaid riike.

Rahva õiglustunne sai taas riivatud 2. oktoobril, kui euro stabiilsusfondidele seati rahalised piirid ning ESM-i kaks sissemakset, kokku 60 miljonit eurot otsustati teha juba sel aastal. Mõistan väga hästi, miks see teema inimesi ärritab: kui Kreekas on miinimumpalk üle 860 euro, siis Eestis on see viimased neli aastat olnud 278.02 eurot. Vahe on rohkem kui kolmekordne.

Elektri vabaturule mineku ja kallinemise mõttega on enamik inimesi jõudnud juba harjuda, aga paljud ei tea, et riigil on võimalik kontrollida koguni kahte kolmandikku elektri hinnast.

Tarbija elektriarve koosneb elektri põhitariifist, võrguteenusetasust, taastuvenergiatasust, elektriaktsiisist ja käibemaksust. Ainus, mida valitsus reguleerida ei saa, on elektri põhitariif.

Keskerakond pakkus välja lahenduse, kuidas järgmisel aastal ees ootavat elektri hinna tõusu leevendada: vähendada elektri aktsiisi Euroopa Liidus kehtiva miinimummäärani. 10. oktoobril hääletasid Reformierakond ja IRL paraku elektri hinna alandamise vastu, tuues põhjuseks, et riigil jääb siis raha saamata. Nii ootab kodutarbijaid ja väikeettevõtjaid järgmisel aastal ees umbes 20 protsenti suurem elektriarve.

KÕRGED HINNAD ja madalad palgad on viinud paljud Eesti inimesed sellisesse olukorda, mida ühes Euroopa Liidu riigis tekkida ei tohiks. Nimelt jäetakse kadunukese tuhaga urn järjest sagedamini matusebüroosse, sest omastel pole raha seda välja lunastada.

Selle probleemi tõsidust kinnitavad ka juhtumid, mille puhul lähedase kaotanud inimesed on kirjutanud avalduse, tunnistamaks kadunuke omasteta isikuks, et vald või linn tasuks matusekulud.

Seda enam pani mind imestama, kui kalgilt hääletasid Reformierakonna ja IRL-i poliitikud maha Keskerakonna eelnõu, mis nägi ette taastada riiklik matusetoetus. Järgmisel päeval pakkus Keskerakond uue lahenduse ning andis menetlusse eelnõu, mis vähendaks matusetarvikute ja -teenuste käibemaksu 20 protsendilt üheksale.

ÜHTLASI JUHTIS Keskerakonna fraktsioon riigikogus tähelepanu arstide tööseisakuga seonduvale ning pakkus välja võimaluse lahendada streigiküsimus ja tuua tervishoidu lisaraha.

Meie otsuse-eelnõu teeb valitsusele ülesandeks algatada seadusemuudatus, mis suunaks alkoholi- ja tubakaaktsiisist viiendiku haigekassale. Nendest aktsiisidest laekub riigile aastas umbes 370 miljonit eurot, seega saaks tervishoid juurde 74 miljonit eurot. Milliseks kujuneb riigikogus selle idee menetlemine, selgub lähiajal.

Minu arvates on Reformierakonna ja IRL-i valitsus hakanud eurorahapoliitikas kaotama kontrolli riigisisese olukorra üle. Kümneid miljoneid eurosid suudab ta kiirkorras leida ja sadu miljoneid garanteerida, kuid Eesti inimeste toimetuleku parendamiseks väljapakutud lahenduste puhul viitab sellele, et riigil pole raha.

Kas probleemid kujunevad riigis nii suureks, et valitsus peab oma mandaadist loobuma, on ilmselt selge järgmise aasta kevadeks.