Eile pärastlõunal võis kultuuriakadeemias näha noori, kes ootasid erialakatse algust.
Sisseastujad näitasid oma maailmanägemist
12. juuli 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatrikunsti visuaaltehnoloogiat õppida sooviv tudengikandidaat pidi eile hommikul kirjutama essee teemal «Mina, maailm ja teater», pärast seda joonistama natüürmordi ning õhtul ootas ees ruumilise kompositsiooni katse.
Järvamaalt pärit Eliisa Vellama ütles, et valis kultuuriakadeemia mõnusa õhkkonna tõttu ning Viljandi on talle sümpaatne. «Käisin siin tudengivarjuna ja kool meeldis mulle,» ütles ta. Tema esimene valik on kultuurikorraldus, mida saab samuti kultuuriakadeemias õppida. Et teater teda tõmbab, proovib ta ka teatrikunsti visuaaltehnoloogia erialale.
Teater on südamelähedane ka Sakust pärit Saara-Merilin Ehmanile. Väiksena nähtud «Nukitsamehe» etendus tekitas temas soovi saada näitlejaks. Ajapikku see soov kadus, kuid teatrilembus ei haihtunud.
«Etendusi vaadates mõtlesin, et võiksin visuaaltehnoloogia erialale proovida,» lausus neiu ja lisas, et see eriala on tema esimene valik.
Marko Oder ja Rommi Ruttas leidsid samuti, et eriala peaks olema seotud teatriga. «Kui lavale ei lähe,
siis lava taha tahaks ikka minna,» ütles Rakverest pärit Oder.
Ruttas rääkis, et töötab praegugi teatris ning kooli viib teda soov end täiendada.
Natüürmort ja harilik pliiats
Joonistamist juhendanud Kaisa Puustak küsis noortelt kõigepealt, kas keegi neist on varem natüürmorti joonistanud. Mitte keegi ei tõstnud kätt, kuid mõni noor oli siiski natukene joonistada proovinud.
Sisseastujad pidid hariliku pliiatsiga paberile jäädvustama kolm nende ette toolidele asetatud eset: kruusi, veekannu ja klaaspudeli.
Noorte käsutuses oli peale pliiatsi kustutuskumm, ent juhendaja ütles, et joonistajad võidavad sellest rohkem, kui nad seda ei kasuta. Ta soovitas neil joonistada algul õrnemalt ning hiljem tugevamalt.
390 avaldust
Juhendaja jutu järgi annab natüürmordi joonistamine aimu noorte komponeerimisoskusest, ruumilisest mõtlemisest ja kunstiandest. «Joonistamisega õpitakse maailma nägema,» ütles ta.
Kultuuriakadeemia õppetalituse esindaja Lembe Rätsepa andmetel esitati sel aastal kultuuriakadeemiasse 390 avaldust. Rätsepa sõnul tuleb arvestada, et sel aastal ei ole vastuvõttu mitmel erialal, näiteks teatrikunstis ja rahvuslikus ehituses, mis olid eelmisel aastal väga populaarsed.
Riigi rahastatavatele kohtadele võetakse päevaõppesse 126 üliõpilast, neile lisanduvad omafinantseeritavad ja projektidest rahastatavad õppekohad. Kõige suurem huvi oli kultuurikorralduse eriala vastu, mille kümnele riiklikule õppekohale esitati 76 avaldust.
Rätsepa ütlemist mööda on kultuuriakadeemia vastuvõtu maksimaalne koolitusvõimsus päeva- ja avatud õppes kokku 446 inimest. Päevaõppesse on 126 ja avatud ülikooli õppesse 69 riiklikku kohta.
Eelmisel aastal esitati 608 avaldust, kuid nagu mainitud, oli siis ka rohkem erialasid. Mullu võeti päevasesse õppesse 166 üliõpilast ning populaarseimaks erialaks osutus teatrikunst, mille 14 kohale esitati 137 avaldust.
Rätsep lisas, et augustis on vastuvõtt koolimuusika, rahvusliku tekstiili, info- ja dokumendihalduse, raamatukogunduse ja infokeskkondade ning huvijuhi - loovtegevuse õpetaja õppekavale, kus on riiklikud õppekohad.
Lisaks eelnimetatutele on võimalik oma raha eest õppida kultuurikorraldust. Rätsepa sõnul on soovijaid kindlasti rohkem, kui akadeemia suudab vastu võtta.