Üheksa põrsakest lutsivad üksteise võidu ema kõhu alt piima. Järgneb uinak päikeseküllases põhuhunnikus. Siis ajab emis pojad jalule ja viib nad röhatuste saatel ülaste vahele jalutama.
Väike-Vasara talu notsud veedavad imelist lapsepõlve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on nagu kirjeldus sigade paradiisist, mida suurte sigalate notsud võivad vaid unes näha. Kuid tegemist pole kujutluse, vaid tõsieluga — just säärast põlve peavad põrsad, kes ööl vastu 6. maid Uusnas Väike-Vasara talus ilmavalgust nägid.
Kui «Sakala» ajakirjanikud pesakonda uudistama jõudsid, veetsid põrsad oma elu viiendat keskpäeva. Neil oli parasjagu käsil lõunasöök ning kuudist kostis vaid siblimist, nohinat ja emis Lillu vaikseid röhatusi. Eks katsuge ise hakkama saada, kui sööma mahub kahes reas ja üks rida peab teisele toetuma!
Kevadtööd on häiritud
Väike-Vasara perenaine, Viljandi kultuuriakadeemia õppekorralduse spetsialist ja toiduvõrgustiku OTT eestvedaja Anu Johani tänas õnne, et põrsaste sündimine sattus tema puhkusenädalale. Samal ajal toodi tallu 50 tellitud vutipoega.
«Sigadega on palju vähem muret kui vuttidega,» rääkis perenaine. «Aga kevadtöid on ikkagi raske teha — enamik aega jälgin lummatud pilgul põrsaste tegemisi!»
Väike-Vasara talus elavad sead täiesti loomaväärset elu. Neil on paraja suurusega varjualune, mille põrand on kaetud põhuga. Kuudi tagumises nurgas on beebivoodi: väike lahter, kuhu emis põrsad külmal ööl lambi alla sooja käsutab.
Kuudi ümber on umbes 50 ruutmeetri suurune elektrikarjusega piiratud ala. See, et ihuhädad tuleb metsa alla teha, oli üks esimesi tarkusi, mida emis poegadele õpetas.
Metsa all sonkides saavad kärssninad kaasa lüüa pererahva võsavastases võitluses.
Seal, kus asus eelmisel suvel seitsme sea aed, on nüüd must maa. Tänavustel loomadel tuleb üles künda järgmine lapike, mis on talvel võsast puhtaks raiutud. Alles siis pääsevad nad ristikheinapõllule maiustama.
Igaüks ise nägu
«Nende sündimise ööl käis siin trall kella neljast kaheksani,» meenutas Anu Johani. «Võtsime pojad mehega ise vastu. See oli meil esimene säärane kogemus. Hiljem lugesime kirjandusest, et tegime vaid kolm viga. Õnneks mitte ühtegi saatuslikku!»
Kõik djuroki tõugu emise ja hämpširi tõugu kuldi üheksa järglast on isemoodi välimuse ja värviga. Kaks põrsast kannavad isa moodi valget kaelust, kaks on täppidega. Kolm loomakest on rotikarva ning kaks on roostevärvi.
Praegu saavad nad kõhu täis emapiimast, kuid meie külaskäigu ajal julges esimene uljaspea maitsta ka emale toodud naadivarsi.
«Pärast sündimist oli minutite küsimus, kui nad jalad alla võtsid. Ja paari tunni pärast hakkasid nad kärsaga sonkima murumättaid, mille olime soojenduslambi alla pannud,» jutustas Anu Johani. «Järgmisel päeval läksid nad emaga metsa alla esimesele rännakule.»
Mõistagi peavad põrsad väljas kõndides emise ligi hoidma, sest nad võivad hõlpsasti mõne metslooma või röövlinnu ohvriks langeda. Perenaise sõnul oskab suur loom häälitsustega hästi karja koos hoida.
Talve hakul plaanitakse sead lihaks teha.
«Praegu ei taha sellele üldse mõelda,» tunnistas Anu Johani. «Mäletan, kui raske see eelmisel aastal oli. Siis otsustasime pojaga, et sellest pruunist seast ei suuda me loobuda, kuigi isa oli vastu, väites, et kes teda talvel toitma hakkab!»
Tumedat karva emis Lillu elas talve oma kuudis aga kenasti üle. 30-kraadise külma ajal kaevas ta ennast üleni põhu sisse ning tänu elektriradiaatorile oli tema majakeses kümmekond kraadi soojem kui väljas.
Jaanuaris hakkas Lillu ootama uut peret — küll mitte tänu kuldile, vaid kunstseemendamisele. Järgmiseks talveks valmib Väike-Vasaral tilluke laut.
Anu Johani tõdes, et vanasti oli sigade väljas pidamine ja karjatamine väga levinud, kuid ilmselt kadus see koos nõukogude korra tulekuga. Siis läksid maa ja loomad kolhoosidele ning keskenduti suurtootmisele.
Nüüd on loomasõbralik seakasvatus taas hoogu kogumas: ka mõni teine talu selles külas plaanib endale põrsad võtta. «Eeskuju on nakkav,» tõdes Anu Johani.
KUUM
Skandaal tõstis sigade elutingimused tähelepanu keskmesse.
• Eelmisel nädalal vapustas Eestit skandaal, kus loomaõiguslased avalikustasid ETV saates «Pealtnägija» kaheksas juhuslikult valitud sigalas tehtud fotod. Ükski neist sigalatest ei asu Viljandimaal.
• Materjalid paljastasid sigade trööstitud elutingimused, vigastused ja haigused. Aktivistide sõnul räägib see loomapiinamisest ja kontrolli puudulikkusest.
• Veterinaar- ja toiduamet on lubanud saates näidatud sigalaid kontrollida.
• Suurfarmide kõrval võib maal väikestes majapidamistes leiduda siiski ka selliseid seakasvatusi, kus loomad saavad elada loomulikul moel.
Allikas: «Sakala»