Viljandimaa jahimeestele välja antud seitse hundilaskmisluba on ära kasutatud ja kuus luba lisaks antud. Reedel kasutasid ühe neist ära Karksi, Nuia ja Lilli jahiseltsi mehed.
Kütid lasid Karksi lähedal hundi
14. veebruar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on hunti küll!» kinnitas Nuia jahiseltsi esimees Veljo Kask. «Siin ju murti lambaid ja isegi väike koer,» meenutas ta.
Jahimehed on sel aastal Karksi-Nuia ümbrusest küttinud kolm hunti, mis Kase hinnangul pole üldse väike saavutus.
«Rein Hanson on oma filmis «Jaht Eesti moodi» öelnud, et hundi mahalaskmine on jahimehele sama suur tunnustus kui filminäitlejale Oscari võitmine,» lausus Kask. Reedel tabas hunti Veikko Koitla.
Kakskümmend meest
Karksi jahiseltsi esimees Ivo Remmelgas, kes möödunudreedesel jahil ei osalenud, teadis rääkida, et paari nädala eest oli Kärstna lähedal lastud kaks hunti.
Veljo Kask rääkis, et reedel nägid kütid nelja hunti, jäljed andsid tunnistust aga kuueliikmelisest karjast.
«Mehed tegid hommikuse luurega metsale kaks tiiru peale. Siis koguti ka ülejäänud kokku, nii palju kui reedesel päeval keegi sai tulla. Edasi hakkasime kütte ette panema ja selle käigus läks juba üks hunt üle kütiliini,» kirjeldas Kask eduka jahi algust.
Kokku tuli 20 kütti, mida Remmelga hinnangul pole palju. «Tavaliselt aetakse hundijahiks välja umbes viiskümmend meest.»
Mittetulundusühingu Rimmu Kütid juhatuse liige Arne Lohu rääkis, et hundijahil käib mehi päris palju. «Laupäeviti on neid rohkem ja tööpäevadel vähem.»
Kui eksamil jääb alati üks päev õppimist puudu, siis jahil võiks Kase sõnul olla alati paar meest juures. «Ei tea ju ette, kust hunt üle tee jookseb,» selgitas ta. «Püüdsime kütid panna reedel sellistesse kohtadesse, kust hunt võiks tahta metsast põgeneda.»
Lohu täiendas, et hunt võib vahel olla väga suures metsatükis, nii et isegi kuuekümne mehega minnes ei pruugi teda kätte saada.
Metslooma ei tasu karta
Rimmu jahiseltsi kütid on tänavu näinud kaheksaliikmelise hundikarja jälgi
ja ühe neist ka kätte saanud. «See hulk sai nüüd laiali löödud,» kinnitas Arne Lohu
ja täpsustas, et ringi jäid liikuma viiene ja kolmene punt.
Mehed plaanivad retki teha selle kuu lõpuni, mil hundijahihooaeg lõpeb.
Loomad käivad Arne Lohu ütlemist mööda päris majade lähedalt. «Inimesele ohtlikud nad pole, aga hulkuvaid koeri võivad küll süüa,» nentis ta.
Veljo Kask tõi samuti esile lihtsa põhimõtte, et ühtki metslooma ei tasu karta juhul, kui too pole vigastatud või haige. «Metsloom ründab ainult sundseisundis, kui teda tahetakse vaadata või katsuda ning ta ei saa põgeneda,» seletas jahimees.
Ta õpetas, et loomaga kohtudes ei tohi sattuda paanikasse ning tuleb endast näiteks kõva häälega rääkides märku anda. «Metsloom on metsloom ja kardab inimest täpselt samamoodi, kui mõni inimene kardab teda.»