Küsimusele, millal on õige aeg alustada lapsega tarbimisteemade arutamist, annab vastuse elu ise. Iseseisvalt hakkavad lapsed poes käima üsna varakult ning enne seda tuleks õpetajatel ja vanematel neid arukate ostuotsuste tegemiseks ette valmistada.
Kommentaar: Tarbijakasvatus alaku juba lasteaias
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Milline on arukas ost? Kõigepealt kindlasti selline, mis ei riku tervist. Näiteks on teada, et asovärvidega kommid võivad põhjustada hüperaktiivsust, keskendumis- ja õpiraskusi ning sageli ka allergiat. Energiajoogid ei sobi lastele suure kofeiinisisalduse pärast, kuid neid joovad isegi eelkooliealised! Lastele meedia kaudu armsaks saanud nunnud tegelased pakendil ei garanteeri, et kaup on tervislik, ehkki seda võiks eeldada. Sageli on just selline toode täis e-aineid ja ka hind on tavapärasest kõrgem.
Tähtsusetu ei ole ka säästlikkus. Mida varem õpib laps hindu ja kulusid jälgima, seda suurem on tõenäosus, et ta oskab rahaga vastutustundlikult ümber käia ka täiskasvanuna ega satu võlalõksu. Üks säästuvõimalus on jälgida kaupade ühikuhindu. Need on selleks, et abistada ostjat hinnavõrdluses.
Samas tuleb tähelepanu pöörata kauba kvaliteedile. Alati ei pruugi kokkuhoitud summa tähendada sugugi säästu, vaid hoopis kahju.
Ka turundustrikke tuleb lastele selgitada. Sageli on nii, et tootjad panevad kaubale ümber võimalikult suure pakendi, jätmaks muljet, et karbis on külluslikult sisu. Tegelikult võib kauba kogus olla karbist mitu korda väiksem. Et ostja ei satuks säärase hookuspookuse lõksu, tuleks tal vaadata pakendi kaalu.
Lastel ei jää kindlasti märkamata multifilmi- ja raamatutegelaste ning mänguvidinatega kaubad, mis paraku võivad olla tavakaubast isegi mitu korda kallimad. Sellele tasub lapse tähelepanu pöörata ning talle selgitada, et säästetud rahaga saab midagi hoopis toredamat ette võtta.
Soetatud mobiiltelefonist võib saada suurte arvete tekitaja, kui õigel ajal ei räägita lapsega sellest, et enne mängude, helinate või piltide tellimist on vaja vanematega nõu pidada. Enamikus mobiiltelefonides on küll juba algul mõned mängud, helinad ja taustapildid, kuid tihti jääb lastele neist väheks ning nii tellivad nad neid juurde.
Keskkondi, mis pakuvad meelelahutuslike sisuga mobiiliteenuseid, on palju ning suurem osa neist nõuab liitumist. See tähendab aga, et ühe tellimisega liitutakse niinimetatud klubiga, mille eest tuleb tasuda igas kuus. Samuti on mõnele telefonimudelile varem seadistatud paar mängu, mille mängimine on tasuline, näiteks Limpa telefonis.
Vastutustundliku tarbija kujundamiseks tuleb tähelepanu pöörata ka toote ja keskkonna seostele. On hea, kui lapsele selgitatakse, et kilekotti osta pole mõistlik seetõttu, et selle lagunemine looduses võtab aega aastasadu, samuti läheb see kiiremini katki kui riidest kott.
Paljud ülalpool loetletud teemad leiavad käsitlemist tarbijakaitseameti välja antud DVD-l «Jänku-Juss õpib targalt tarbima», mida jagati tänavu aprillis ja mais kõikides Eesti lasteaedades ja põhikoolides. Multifilme on võimalik vaadata, külastades tarbijakaitseameti veebilehekülge http://www.tarbijakaitseamet.ee/multifilmid-2/ või You Tube’i kanalit.
Siinkohal kutsun üles kõiki lapsevanemaid, õpetajaid ja teisi huvilisi multifilmidega tutvuma ja nendel teemadel arutlema. Kindlasti leidub selleks palju võimalusi.
Teadlikkus ja kriitiline meel meie lastes loob soodsa pinnase kaupade tarbijasõbralikuks muutmiseks, sest ükski toode ei saa ilma ostjateta kaua turul püsida.