Tänavune maasikasaak on lõpukorral

Ats, Tuuli ja Evi Vaarak nopivad Koidu talu väljadel maasikaid, et neid Valga—Uulu maantee ääres soovijatele müüa. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kui tavaliselt hakkab juuli algul õige maasikasaak alles tulema, siis tänavu on see aeg enamikul kasvatajatel juba lõppemas, seda ka Abja vallas Koidu talus.

Talu perenaine, 24aastane Tuuli Vaarak räägib, et sel aastal hakkasid punased marjad mühinal valmima juuni teisel nädalal. Nüüd korjatakse juba viimaseid väikesi maasikapoisse. Tavaliselt on kõige hilisemaid marju nopitud juuli lõpupoole.

Seda, miks maasikad saabumisega viivitanud kevadest hoolimata nii varakult valmisid, ta täpselt öelda ei oska. Ta usub, et ajendiks võis olla juuni esimese poole kuiv ja ülikuum ilm.

Tõsi, marjad jäid väikseks ning neid oli vähe. Tuuli Vaaraku hinnangul on saak kuni kaks korda kesisem kui tavaliselt.

Marjad kätte ei jää

Et talus on maasikapinda üsna napilt, vaid 0,2 hektarit, pole saagi turustamine erilist vaeva nõudnud.

Suur osa läks kaubaks läheduses oleva Valga—Uulu maantee äärest. Seal on Vaarakud müümas käinud viimased 5-6 aastat. Maasikatest saab nii Tuuli Vaaraku jutu järgi lahti hõlpsamalt kui Viljandi turul, kus pakkujaid on palju, ning võib küsida ka korralikumat hinda.

«Hooaja algul tahtsime kilost viis eurot, viimastel päevadel neli,» kirjeldas ta. Osteti sellegipoolest. «Võeti nii söömiseks kui moosi ja kompoti tegemiseks. Vahepeal mõtlesime, et küsime liiga kõrget hinda, aga siis tuli üks mees Saaremaalt ja imestas, et nii odavalt müüme. Seal tahetud maasikakilo eest kümme eurot,» jutustab Tuuli Vaarak.

Varasematel aastatel on Koidu talu rahvas proovinud oma maasikaid müüa ka Viljandi turul, aga seal läinud pakkumine vaevaliselt. «Müüjaid on väga palju, peale Viljandimaa ka teistest maakondadest,» räägib Koidu talu perenaine. Mullu käis ta seal mõnel päeval koos kaksikõe Teelega, aga tolku oli sellest vähe olnud. «Müügikoht oli ka kehv. Passisime seal mitu tundi, aga lahti saime vaid mõnest kilost,» meenutab ta.

Palju marju ostetakse Tuuli Vaaraku jutu järgi neil kodust. Ümbruskonna rahvas tahab maasikaid sügavkülmutamiseks ja moosiks. «Kõik võetakse ära ja jääb puudu ka veel,» lausub ta.

Talu väljadel kasvab õige mitu sorti: «Clery», «Darselect», «Polka», «Sonata» ja «Jonsok». Tuuli Vaarak ütleb, et annab alati ostjatele marju enne proovida ning erinevalt mõnest teisest ei ürita kõiki müüa «Polka» pähe, mis on populaarseim sort.

Seda, et Koidu talu maasikad on maitsvad, tõestab ka tõik, et pasknääridele ja muudele lindudele meeldivad need väga. Väikest kasvu koerad Bella ja Berta lasevad sel maiusel samuti hea maitsta.

Tuuli ema Evi Vaarak räägib, et viiekuune Berta, kes jääbki tõu tõttu väikseks, on pärit Viljandi varjupaigast. Pererahvas on koerakesega väga rahul, ta on tõeline rõõmurull. «Ta tahab hirmsasti lähedust,» sõnab Evi Vaarak.

Suurim tulu tuleb talule kurkidest. Neid kasvab 1,4 hektaril ja kui ilm soe püsib, tuleb varsti korjama asuda.

Vahel võetakse hooajatöödeks inimesi appi mujalt, aga enamasti saab Vaarakute pere hakkama oma jõududega. Peres on ju lapsi palju. Lisaks 24aastastele ühemunakaksikutele Tuulile ja Teelele on sealt sirgunud 28aastased erimunakaksikud Tiit ja Priit ning noorem vend, 21aastane Ats.

Meisterkorjajad kaksikõed

Koos Tuuliga äsja Tartust magistrikraadi saanud kaksikõde Teele asus hiljaaegu ametisse Suislepa põllumajandusühistus agronoomina.

Nagu ütleb kaksikute ema Evi Vaarak, on tüdrukud alati olnud ka kibedad metsamarjade korjajad. «Varem noppisime suviti raielankidelt päris palju metsmaasikaid. Neid sai sügavkülmutatud ja keedumoosina purkidesse pandud,» pajatab Tuuli. Hilisematel aastatel andsid samad raielangid vaarikaid.

«Oleme koos õega ka tonnide viisi mustikaid metsast välja tassinud ja kokkuostu viinud,» räägib Tuuli. Ema Evi lisab, et õed on vastikult kiired korjajad. Eriti nobedalt sujus see töö, kui onu neile Soomest suured mustikakombainid muretses. Oma tarbeks on neiud noppinud ka murakaid.

Kuigi maasikas läheb hästi kaubaks, pere selle kasvupinda suurt laiendada ei soovi. Ehk 0,1 hektarit paneb veel juurde. «Suuremat kogust on raske müüa,» selgitas Tuuli Vaarak. Pealegi on maasikaga tööd päris palju. Istutamine on suur ettevõtmine, lisaks veel rohimine ja kastmine. Kui seda kõike korralikult ei tee, jääb saak kasinaks.