Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Halvustamine ja alusetud kahtlused ei käi kogukonnavaimuga kokku

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rain Hüva | FOTO: Elmo Riig

SUURE HUVI ja hämmeldusega lugesin kolmapäevasest Sakalast artiklit «Kaotaja võitis võitjat», milles kaasava eelarve rahvahääletusel valituks osutunud idee autor loobib taas alusetuid kahtlusi hääletusel teiseks jäänud ettevõtmise poole. Soovin selles teemapüstituses arvamust avaldada, sest olen koos heade sõpradega olnud Kesklinna kooli staadioni idee arendamise juures algusest peale.

ALUSTAMEGI ALGUSEST. Mäletatavasti võitis Viljandi kaasava eelarve hääletuse Uueveski jalgraja uuendamise idee napi eduga Kesklinna kooli staadionile kunstmuruväljaku rajamise ettepaneku ees.

Siinkohal soovin otsustavalt ümber lükata Madis Aguri kahtlused, mille ta kolmapäevases Sakalas õhku loopis. Tsiteerin: «Uueveski oru jalgtee renoveerimise idee autor Madis Agur on umbusklik selle suhtes, kuidas Viljandi Kesklinna kooli staadioni korrastamiseks raha leiti. «Kas seda raha siis on või ei ole? Ma ei tea, kus tagataskus kobamas käidi, et see raha saadi, aga ma ei usu elu sees, et see 30 000 euroga korda sai. Lihtsalt ei usu,» sõnas Agur.»

Faktiliselt Madis Agur ei eksi. Kesklinna kooli kunstmuru­staadioni ei ehitatud tõepoolest valmis 30 000 euro eest. Sellele kulunud täpne summa oli, nagu linnavalitsuse majandusameti juhataja eelnimetatud artiklis välja ütles, 35 951 eurot ja 83 senti.

Siinkohal tulebki avalikkuse eksitamise lõpetamiseks tõmmata selge joon Kesklinna kooli staadioni ehituse ja Uueveski jalgtee projekti kaasava eelarve summast rahastamise vahele.

Lähtudes faktist, et Kesklinna kooli staadioni renoveerimine ei võitnud kaasava eelarve konkurssi, ei olnud sellekohase ettepaneku esitajatel ka mingeid ootusi, et idee teostamine kaasava eelarve summast rahastatakse. Staadion ehitati valmis linnavalitsuse otsuse alusel, eraldi investeeringuna. Seetõttu ei saa kohaseks pidada etteheiteid, et staadioni ehitamine ei mahtunud kaasava eelarve summa piiridesse. Kaasav eelarve mängis kogu asjas rolli vaid niipalju, et osavõtjaterohke hääletusega toodi vajadus korraliku staadioni järele nõnda jõuliselt esile, et linnavalitsus otsustas selle ehitamiseks reservist raha eraldada. Tema nõue oli sealjuures, et eelarvet põhjendamatult ei ületataks. Ongi kõik.

OMAETTE LAHTIRÄÄKIMIST väärib, kuidas staadion valmis. Ehk saavad ka Madis Agur ja teised Uueveski kogukonna liikmed aimu sellest, mil moel on võimalik väikeses linnas, kus rahapuudus on igapäevane mure, teha suuri asju, ning leiavad innustust oma projektiga edasi liikuda.

Kesklinna kooli väljakule paigaldati linnastaadioni kunstmuruväljaku rekonstrueerimise järel üle jäänud, kuid kasutuskõlblik kunstmurukate. Esialgu püstitatud ülesanne –  kuidas esitatud projekt 30 000-eurose eelarve juures lõpule viia – asendus küsimusega, kuidas jõuda optimaalse lahenduseni mõistliku hinnaga.

See küsimus ei leidnud vastust lihtsalt õhust. Selleks panid pead kokku projekteerija, Viljandi linnavalitsuse ametnikud, ehitaja, Kesklinna kooli õpetajad ja direktor ning aktiivsed kaasalööjad, nende hulgas ka siinkirjutaja.

Need on inimesed, kes kinkisid projekti loomiseks oma aega tasu nõudmata. Tulemus, edasiarendatud lahendus, mille lisakuluks kujunes 5951 eurot, on minu arvates igati väärikas.

Peatöövõtja, osaühing Stone House omanik Rivo Haljaste isikus oli projekti koostamisel kogu aeg tehnilistes nüanssides abiks ning andis nõu, kuidas projekt ülimalt nappi eelarvet lõhki ajamata kvaliteetselt ellu viia. Tööde tegemiseks väljakuulutatud hankel osutus

Stone House’i pakkumine ainsaks ja nii sõlmitigi ettevõttega leping. Tuleb esile tõsta, et ehitaja lõpetas töö enne tähtaega ja minule teadaolevalt vastas selle kvaliteet täielikult tellija ootustele.

Lisaks soovin ära märkida Viljandi ettevõtte Hermseal panuse. Et tema soovis proovida uusi lahendusi, andis ta staadionile joonte kandmiseks vajalikud värvid.

Olen Kesklinna kooli projekti kirjelduse saatnud edasi Eestis tegutsevale spordiväljakute ehitamisega tegelevale ettevõttele ning loodan, et siin saadud positiivne kogemus loob uusi väljundeid ka kodulinna ettevõtetele.

Suure töö tulemusena valmis kunstmuruväljak, mille sarnast ei ole minu teada üheski teises omavalitsuses kunagi varem tehtud. Viljandis tõestati, et ka väga piiratud võimaluste juures on võimalik kogukonna heaks väga olulisi asju ära teha. See staadion hakkab olema avatud nii linna kui valla lastele, nii spordiklubidele kui kõigile harrastussportlastele.

Leian, et peatöövõtja Stone House peaks saadud kogemust ka ise ja laiemalt kohalikele omavalitsustele tutvustama. Nii oleks võimalik tõestada, et vastupidi levinud arvamusele ei ole kunstmuruväljaku rajamine väiksematelegi omavalitsustele üle jõu käiv ülesanne. Tehes targalt kompromisse võimaluste ja vajaduste vahel, on võimalik väga palju saavutada.

HEA LEHELUGEJA, töö on tehtud. Staadioni kate on vahetatud. See on fakt. Ja minu silmis on see asi, mis loeb.

Tänan siiralt kõiki, kes on selle projekti realiseerimisel kaasa löönud. Tänan Kesklinna kooli õpetajaid, kes ei lasknud ennast häirida alusetutest süüdistustest, nagu oleksid nad õpilasi ja nende vanemaid mõjutanud kaasava eelarve hääletusel staadioni poolt hääletama.

Sõna «alusetud» kasutamiseks on mul täielik õigus: Viljandi linnavalitsuse sellekohane uurimine rikkumisi ei tuvastanud. Kooli juht Aavo Soopa andis sel teemal selgitusi ja tagasisidet kooli e-keskkonnas. Seda on enam, kui saab öelda süüdistuse esitaja või ka Sakala ajalehe kohta, kes neid süüdistusi vahendas. Ehk on nüüd selgituste aeg?

Tänan Kesklinna kooli lapsevanemaid, eriti inimest, kes kutsus üles ettevõtmist mitte suikuda laskma. Tänan kooli hoolekogu, kus pärast pikki arutelusid öeldi selgelt välja: meie oleme teiega. Kooli vilistlased ja lapsevanemad on alati valmis mõistlikele ideedele kaasa aitama.

Tänan ette inimesi, kes soovivad Kesklinna kooli staadioni arendamist jätkata – teha on seal veel palju. Loodetavasti toovad nad ennast oma tegevusega tulevikus ise pildile.

Minu kindel soov on, et seda projekti nähtaks kui positiivset näidet huvirühma, kogukonna ja Viljandi linnavalitsuse koostööst.

Post scriptum. Soovin selgelt välja öelda ka selle, et ei mina ega minule teadaolevalt keegi teine ole käinud Viljandi linnavalitsuse tagataskuid katsumas.

Tagasi üles