Endisest raudelukate pesitsuspaigast betoonihõnguliseks sipelgapesaks

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabariigi algusaastatel tehtud aerofoto fragment praeguse Männimäe alast.
Vabariigi algusaastatel tehtud aerofoto fragment praeguse Männimäe alast. Foto: Viljandi muuseumi fotokogu

​Männimäe tekkeloo esimene peatükk kirjutati Viljandi ja Pärnu vahele kitsarööpmelise raudtee rajamisega. Esimene rong saabus Pärnust siia 31. jaanuaril 1897. Korraldati pidulik vastuvõtt ja kiriklik sisseõnnistamine. Mulgimaa põllu- ja kaupmehed olid saanud kauaoodatud võimaluse pidada mugavalt ühendust sadama­linnaga. 

Raudtee ehitamine käis tollal kiiresti. Mõisnikud leppisid omavahel kokku, raudtee tarvis loovutati kõigile vastuvõetav maariba ja võiski käised üles käärida – mullatööd tehti ju käsitsi.

Esialgu sooviti kaubajaam rajada Viljandi järve äärde, kuid see oleks hävitanud kauni looduspildi. Õnneks oli Viljandi mõisnikul parun Oswald von Ungern-Sterbergil küllalt arukust, et eraldada raudteele maad sinna, kus see on tänase päevani.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles