Vaba mõte. Kullast maja

Hans Väre
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hans Väre
Hans Väre Foto: Marko Saarm / Sakala

Hallistes on huvitavad hooned. Viljandi poolt tulles hakkab kõigepealt silma Eesti väikseim vallamaja, seejärel jääb vasakut kätt oma nime väärt eakatekodu Mulgi Häärber, põldude kohal kõrgub kuulus Halliste kirik ning lõpuks, õigupoolest juba Hallistest väljas, Kullal, ootab vana leerimaja. Mul oli mööda sõites alati kahju, et seda väärikat punastest tellistest hoonet pole korda tehtud. Nüüd on see korras. Ja mul on sellest kahju.

Esimest korda kirjutas Sakala Halliste vallavalitsuse Kulla leerimajja kolimisest 2014. aasta mais. Juba toona oli juttu ka sellest, et Halliste ei pruugi jääda vallakeskuseks. Toonase plaani kohaselt pidi vald võtma leerimaja poole miljoni euroni küündivast renoveerimishinnast enda kanda maksimaalselt viiendiku ja ülejäänu taotlema fondidest.

2015. aasta aprillis astus ametisse Taavi Rõivase uus valitsus, kes seadis üheks viiest põhieesmärgist haldusreformi. Kui suuremad omavalitsused, näiteks Abja või Karksi, võisid tollal veel loota, et neid see ei puuduta, siis 1485 elanikuga Hallistele pidanuks olema selge, et temal pikka pidu pole. Sellest hoolimata hakkas ehitus Kullal suvel pihta. Fondidest raha saada ei õnnestunud. 10 000 eurot andis Helir-Valdor Seeder riigikogu katuserahast, ülejäänu võeti võlgu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles