Käes on karude taliuinakust virgumise aeg. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ning võivad toiduotsinguil sattuda ka inimeste lähedusse.
Lähenev kevad ajab karud liikuma
13. märts 2017, 11:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsi keskpaik on Eestis karude taliuinakust ärkamise aeg. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul on tänavu esimeste ärganud ja ringiliikuvate karude jälgi Eestis juba märgatud.
Karu on kõigesööja, kes varakevadel toitub sageli raibetest, kuid ta võib kahjustada ka mesitarusid ja murda kariloomi. «Karu on väga hea haistmisega, järjekindel ja tugev loom. Kui karu on mesila juba kord avastanud, võib ta seda korduvalt rünnata ning kahjustused võivad olla väga suured,» ütles Talvi.
Keskkonnaamet soovitab mesinikel aegsasti võtta kasutusele abinõud karu tekitatavate kahjustuste ennetamiseks. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava elektrikarjusega. Lisaks võib mesitarude kaitseks lisaks elektrikarjusele ehitada tugev võrkaed. Samuti võib kasutada visuaalseid, akustilisi ja teisi karudele ebameeldivaid peleteid.
Keskkonnaamet hüvitab mesinikele ja karjakasvatajatele karu tekitatud kahjustused. Samuti hüvitatakse asjakohased kulutused, mis on tehtud rünnakute vältimiseks.
Taliuinakust ärganud karud on näljased ja pahurad, poegadega emakaru võib inimese läheduses olla ka ohtlik. Seega ei tohiks metsas karuga kokku juhtudes asuda looma jälitama või karupoegade olekut ümber korraldama. Mingil juhul ei tohi karupoegi metsast endaga kaasa võtta. Karuga ootamatu kohtumise puhul on ainuõige teguviis kohe ja rahulikult taanduda.