Valitsus leppis neljapäevasel kabinetinõupidamisel kokku eripensionide reformis, kaotades 2020. aasta 1. jaanuarist kaitseväelaste, prokuröride ning politsei- ja piirivalveametnike eripensionid.
Valitsus leppis kokku mitme eripensioni kaotamises
19. jaanuar 2017, 16:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muudatus puudutab inimesi, kes asuvad teenistusse pärast 1. jaanuari 2020. Kõik praegused kaitseväelased, prokurörid, politseinikud ja piirivalvurid ning 31. detsembrini 2019 ametisse astuvad inimesed saavad eripensioni seniste reeglite järgi, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul muutub olukord reformi järel õiglasemaks. «Eripensione rakendati omal ajal, et kompenseerida riigiteenistujate väikest palka, kuid et tänasel päeval on pilt teine, pole inimeste ebavõrdne kohtlemine pensionidega õigustatud,» sõnas Iva.
Sotsiaalministeerium peab ette valmistama seaduse eelnõu ja esitama selle aprillis valitsusele.
Eripensionide analüüs toob välja, et praegune süsteem on riigile iga aastaga järjest koormavam, see on ebavõrdne ja teiste pensionäride suhtes ebaõiglane. Samuti ei ole uuringute järgi eripensionid noortele elukutse valikul enam suur motivaator.
Eripension on tunduvalt suurem tavalisest pensionist. 2015. aastal oli keskmine prokuröripension 1759 eurot, politseiametniku pension 676 eurot ja kaitseväepension 635 eurot. Tavaline keskmine vanaduspension oli samal ajal 375 eurot. Teatud juhtudel hakatakse eripensione maksma 50.–55. eluaastast.
Eripensionid loodi 2000. aastate alguses. Praeguseks on need kaotatud kohtunikel, riigikontrolöril, õiguskantsleril ja riigikogu liikmetel, samuti on kaotatud avaliku teenistuse alusel makstav pensionilisa. Eripensionid on säilinud politseinikel, kaitseväelastel, prokuratuuri liikmetel ja Eesti presidendil.