Statistikaameti kogumik «Sotsiaaltrendid» võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu, tuues välja, et suuremates toimetulekuraskustes on naised, vanemaealised, kodus vene keelt kõnelevad ja pensioni saavad elanikud.
Uuring: suuremates toimetulekuraskustes on naised ja vanemaealised
11. jaanuar 2017, 10:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogumiku eesmärk on analüüsida sotsiaalset ebavõrdsust Eesti ühiskonnas. Analüüsitakse materiaalset ebavõrdsust ja kihistumist ühiskonnas, samuti pööratakse tähelepanu haridusliku, kultuurilise ja tervise ressursi jagunemisele ning sotsiaalse ressursi olemasolule.
Statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Rummo uuris leibkondade toimetulekut nii rahalise sissetuleku põhiste kui ka enesehinnanguliste vaesusnäitajate kaudu ning jõudis järeldusele, et rahaliste ja enesehinnanguliste vaesuse näitajate trendid liikusid Eestis aastatel 2004–2015 üsna sarnaselt.
«Materiaalse ilmajäetuse määr, mis põhineb inimeste hinnangutel ja peegeldab tajutud vaesust, oli pooltel aastatel veidi kõrgem kui rahalistel näitajatel põhinev suhtelise vaesuse määr. Seega on vaesusnäitajate analüüsimisel oluline peale rahaliste vaesusnäitajate arvestada hinnangulisi ehk tajutud vaesuse näitajaid,» rääkis Tiiu-Liisa Rummo.
Tema sõnul järeldus analüüsist, et suuremates toimetulekuraskustes on naised, vanemaealised, kodus vene keelt kõnelevad ja pensioni saavad elanikud.
Sihtasutuse Kutsekoda vanemanalüütik Siim Krusell analüüsis eestlaste ja mitte-eestlaste tööturupositsiooni majanduskriisi eel, selle ajal ning pärast seda. Erilise tähelepanu all oli eesti keele oskus kui eeldatav mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja.
Keskmiselt oli eestlaste tööturupositsioon mitte-eestlaste omas parem. Samas hea eesti keele oskusega mitte-eestlased olid enne ja pärast kriisi töötuse määra ja ametipositsiooni silmas pidades eestlastega võrdses, kui mitte pisut paremaski seisus.
«Eesti tööandjatele on töölevärbamisel olulisim faktor siiski inimese tööoskused, mitte otseselt tema rahvus. Et eesti keele oskust eeldatakse paljudel töökohtadel, siis pigem püüavad tööandjad võimalikke riske vältida. Seega on näiteks võrdsete tööoskuste korral järjekorras esimesed need, kellel on võimalikud muud oskused, sealhulgas keeleoskus, paremad,» võttis Krusell teema kokku.