Prokuratuur hindab Kõpu eksvallavanema karistust liiga leebeks

Lõuna prokuratuuri ringkonnaprokurörid Marge Püss ja Allar Nisu peavad eksvallavanem Tõnu Kiviloole määratud karistust liiga leebeks. Foto: Elmo Riig

Lõuna ringkonnaprokuratuur hindab Kõpu endisele vallavanemale Tõnu Kiviloole esmaspäeval Viljandi maakohtus mõistetud tingimisi karistust liiga leebeks ja kaalub otsuse edasikaebamist.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püss ütles, et hinnates kuriteo asjaolusid, ei ole prokuratuuri arvates kuritegude raskusest tulenevalt põhjendatud Tõnu Kiviloo täielik vabastamine reaalse vanglakaristuse kandmisest. Prokuratuur taotles kohtult Kiviloole nelja-aastast vangistust, millest reaalselt tulnuks kanda kuus kuud.

Tõnu Kiviloo ise teatas esmaspäeval pärast kohtuotsuse väljakuulutamist, et ei tunnista oma süüd ning jätkab järgmises kohtuastmes võitlust, et saavutada õigeksmõistmine. Karistust ei tohiks Kiviloo sõnul seega üldse olla, rääkimata siis reaalsest vangistusest.

Prokuratuur on samas Kiviloole esitatud süüdistuses veendunud, et eksvallavanem on süüdi mitmes süüteos, mis koosnevad arvukatest episoodidest. Kohtus riiklikku süüdistust esindav prokurör lisas, et Kiviloo oli vallavanemana ametiisik ja tegutses pikemat aega seadust rikkudes ning valitavatel ametikohtadel töötavate inimeste suhtes on kõrgendatud ootused ja neil lasub suurem vastutus.

Šokivangistus mõjutanuks prokuröri hinnangul Tõnu Kivilood rohkem järele mõtlema ning andnuks ühiskonnale selge sõnumi, et ametiseisundi omakasupüüdlik kuritarvitamine saab karmilt karistatud.

Tartu maakohus tunnistas Tõnu Kiviloo eile süüdi toimingupiirangu rikkumises, omastamises, dokumendi võltsimisele kihutamises, soodustuskelmuses ja Kõpu vallavalitsuse vara omastamises ning karistas teda kolmeaastase tingimisi vangistusega nelja-aastase katseajaga. Eelvangistuses on Kiviloo oma karistusest ära kandnud kolm päeva.

Lisakaristusena ei tohi Kiviloo kolme aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest töötada riigi- või omavalitsusasutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui talle on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded.

Kiviloolt mõisteti kuritegeliku teel omandatud vara konfiskeerimise asendamiseks välja 11 434 eurot.

Ringkonnaprokurör Püss toonitas, et prokuratuuri ja politsei üks prioriteete on korruptsioonivastane võitlus omavalitsustes. Ta märkis, et Kiviloo suhtes langetatud kohtuotsusega on Lõuna ringkonnaprokuratuur üldjoontes rahul, aga kaalub apellatsiooni esitamist PRIA kelmuse episoodis õigeksmõistmise ja liiga leebe karistuse osas.

Ringkonnaprokurör Püssi meelest tulnuks arvestada asjaolusid, kus Kiviloo pani kuritegusid toime korduvalt ja pika aja vältel, samuti puuduvad täielikult Tõnu Kiviloo käitumist õigustavad või tema süüd vähendavad asjaolud.

„Karistusest täielik vabastamine jätab täitmata karistuse eesmärgid ja tekitab karistamatuse tunde. Samuti ei ole täielik karistusest vabastamine õige kuritegevuse ennetamise seisukohalt. Karistus peab oma õigluses kinnitama inimeste usku normide kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Valitaval ametikohal töötava isiku vastu peavad avalikkusel olema kõrgemad nõudmised ja usaldus,“ toonitas Püss.

Lõpliku seisukoha edasikaebamise suhtes kujundab Lõuna ringkonnaprokuratuur pärast motiveeritud otsusega tutvumist. Selle avaldab kohus järgmise aasta 31. jaanuaril.