Toidu kõrbemine on päästjatele igapäevane väljakutsepõhjus ning päästeameti statistika kohaselt on sellest alguse saanud tulekahjudes tänavu kannatada saanud neli inimest. If Kindlustus selgitas katse käigus välja, kui pika ajaga muutub pliidile unustatud toit inimese tervisele ohtlikuks.
Vaata katset siin:
Suurem osa toidukõrbemisi leiab aset õhtusel või varahommikusel ajal ning põhjus on sageli söögivalmistaja uinumine või kodust lahkumine. Kui päästjad korterisse ei pääse, kasutavad nad ukse avamiseks tehnikat ning see võib tähendada ka seda, et hiljem tuleb omanikul korterile uus uks muretseda. Kellel on tehtud kodukindlustus, saab uue ukse muretsemise kindlustuse hoolde jätta.
Lilleküla päästekomando rühmaülema Gert Tederi sõnul on toidukõrbemine kindlasti üks õnnetusi, mis võib juhtuda igaühega meist. «Unustamine on üsnagi inimlik ning meist igaüks vahel unustab midagi. Meie näeme oma töös õnnetusi, mis on alguse saanud unustamisest või hooletusest ning sageli ka üsna traagiliste tagajärgedega. Toitu ei unusta pliidile üksnes vindised inimesed öisel ajal, ka täiesti kained ning heal elujärjel inimesed unustavad pudru või munad hommikul kodust lahkudes kuumale pliidile, kuni päästjad saabuvad ja selle olukorra lahendavad,» kõneles Teder. Tema sõnul rikub toidu kõrbemisest alguse saanud põleng sageli kogu korteri sisustuse ning on eriti ohtlik kortermajas naabritele, sest kõrbev toit tekitab mürgist vingugaasi.
If Kindlustus tuletab meelde, et selliseid õnnetusi aitab ära hoida töökorras suitsuandur.
Viimase viie aasta jooksul on tules elu kaotanud rohkem kui 270 Eesti inimest. Et kahjutule toime on laastav ning sageli ka väga traagiliste tagajärgedega, tuleb tuleohutusse tähelepanelikult suhtuda ning ohte ennetada.
If Kindlustuse klientidel on keskmiseks kahjuks tuleõnnetuse korral 20 000 eurot ning viimaste aastate suurimad eramajade kahjud ulatuvad 370 000 euroni.