Tänavu kevadel haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud üleriigilisest õpilaste kooliga rahulolu küsitlusest selgus, et kooliga on rohkem rahul väikeste põhikoolide ja suuremate gümnaasiumide õpilased. Rahulolu kooli ja õpetajatega pole otseses seoses akadeemiliste tulemustega, vaid pigem õpilaste hoolsuse ning usuga oma võimetesse ülesannetega hakkama saada.
«Õpilaste üldine hinnang oma koolile on tugevalt seotud sellega, kui toetavana kogetakse oma õpetajate käitumist,» lausus haridus- ja teadusminister Maris Lauri. Küsitlusega koguti õpilastelt tagasisidet kooliga rahulolu, puudumiste ja koolivägivallaga kokkupuudete kohta. Rahulolu näitab, kuidas õpilased ennast koolis tunnevad. Selle põhjal saavad koolid tagasisidet, mis kajastab nende õpilaste emotsionaalset toimetulekut koolis.
Küsitluses selgus, et põhikoolide puhul olid väikeste koolide õpilased keskmiselt enam rahul nii oma õpetajate kui kaaslastega. Väikeste gümnaasiumide õpilased omakorda olid oma kooliga aga vähem rahul kui suurte gümnaasiumide õpilased.
«See osutab sellele, et gümnaasiumiõpilastele on olulised teised asjad kui põhikoolide õpilastele,» sõnas minister Maris Lauri, kelle sõnul pakuvad suuremad gümnaasiumid mitmekesisemaid ja paremaid võimalusi.
Küsitlustulemustes äratab tähelepanu koolivägivalla kogemise ja põhjuseta puudumiste sagedus. Pooltes gümnaasiumides ei olnud ükski õpilane kogenud küsitlusele eelnenud kahe nädala jooksul füüsilist vägivalda ja peaaegu kolmandikus verbaalset vägivalda. Põhikoolides on selliste koolide osakaal ligikaudu poole väiksem. Paraku leidus ka selliseid koole, kus üle poole vastajatest osutas üht või teist tüüpi vägivalla ohvriks langemisele.
Kokku 16 protsenti põhikooliõpilastest teatas füüsilise vägivalla kogemisest. Gümnaasiumides esines vägivalla kogemist harvem: verbaalse vägivalla kogemisele osutas 15 protsenti vastajatest ning füüsilise vägivalla kogemisele seitse protsenti.
«Gümnaasiumisse jõudnud noored on üldiselt oma suhetes küpsemad, samuti ei jätka mitmed vägivaldselt käitunud õpilased oma haridusteed gümnaasiumis. Koolivägivalda ei tohiks üldse olla ning selle vähendamisega tuleb tegelda nii põhikoolis kui gümnaasiumis,» sõnas minister.
Põhjuseta puudumisi võib pidada kahjuks üsna levinud käitumiseks. Küsitlusele eelnenud kahe nädala jooksul tunnistas koolist puudumist vähemalt korra natuke üle kolmandiku gümnasistidest. Keskmiselt moodustas igas põhikoolis tunnist puudunud õpilaste arv veerandi vastanutest. Sagedaste puudumistega torkab Eesti silma ka PISA uuringute tulemustes. Õppetööst puudumine nõuab koolidelt järjepidevat tähelepanu ning tegelemist põhjustega, mis võivad puudumist ajendada.
Rahulolu kooli ja õpetajatega on seega osalt seotud õpilase suhtumiste ja käitumisviisidega, mis toetavad paremat õppimist. Siiski osutab 2015. aasta kevadel põhikooli lõpetajate hulgas korraldatud küsitluse katsetus, et õpilaste kooliga rahulolul pole praktiliselt seost akadeemiliste tulemustega. Tagasihoidlik seos esines õpetajatega rahulolus. Samas näitas ka selle kevade põhikooli matemaatika lõpueksami taustaküsitlus, et õpilaste rahulolu õppimisega teatud aines on seostatav sama aine õpitulemustega. Kuigi õpilase üldisem emotsionaalne heaolu koolis õppimise tulemustega otseselt ei seostu, saab õppimist toetada huvitava ja positiivseid elamusi pakkuva aineõppega.
Õpilaste rahulolu võib olla erinev, sest ka nende ootused ja kogemused on erinevad. Samas õpilaste suure rahulolematuse korral tuleb koolis kindlasti selgitada olukorra põhjuseid ja leida viise heaolu toetamiseks.
Küsitlus tehti eelmise õppeaasta kevadel elektrooniliselt, hõlmates põhikoolide VIII klassi ja gümnaasiumites XI klassi õpilasi, kokku oli vastajaid 9323. Küsitlusega koguti andmeid õpilaste rahulolu kohta oma kooliga üldiselt, õpetajatega ning suhetega koolis. Lisaks küsiti õpilastelt kahe nädala jooksul põhjuseta puudumiste ning füüsilise ja verbaalse vägivallaga kokkupuutumise kohta.