Centrumi arendajad vastasid galeriivastaste arvamustele

Ettevõtjate esialgse nägemuse kohaselt hakkab klaasist galerii ühendama Centrumi praegust ja tulevast hoonet üle Uue tänava. Foto: eskiis

Viljandi kesklinnas asuva Centrumi arendajad soovivad rajada n-ö bussijaama parklana tuntud kinnistule uue kaubanduskeskuse ja ühendada vana ja uue klaasist galeriiga.

Detailplaneeringu arutelul esitasid mitu viljandlast ettepaneku osas vastuseisu ja esitasid ka küsimusi. Linnavalitsus on nüüd kõik küsimused kokku liitnud ja neile arendaja Rauno Tuula ning arenduse detailplaneeringu autori, arhitekt Kalle Kadalipu selgitused juurde lisanud.

Klaasist galerii vastu on sõna võtnud ka Eesti Arhitektide Liit ning sel nädalal teatas muinsuskaitseamet, et ei kooskõlasta galerii rajamise plaani ning soovitas selle asemel teha kahe maja ühendus maa-aluse tunnelina.

Sakala avaldab linnavalitsuse dokumendiregistris olnud inimeste arvamused ning arendajate vastulaused muutmata kujul.

Andres Laiapea arvamus

1. Vajadus järgida linnaplaneerimisel selgeid põhimõtteid Viljandi linn on võtnud suuna Vabaduse plats 6 asuva nn. ametite maja lammutamisele, tuues põhjenduseks, et see on kole ja linnaruum võidaks maja lammutamisel avanevast ilusast vaatest. Seda eesmärki silmas pidades omandas linn hiljuti eraomanikult veerandi nimetatud aadressil asuvast kinnistust, andes juba pikka aega tühjalt seisnud ruumide eest vastu kinnistu, mida peetakse üldiselt väärtuslikumaks kui selle eest saadut. Viljandlaste hulgas on liikunud teatavasti jutte, mille kohaselt oligi kogu ametite maja lammutamise plaan vähemalt osaliselt tingitud eraomaniku soovist vabaneda kasutult seisnud kinnistust.

Käesolev planeering näeb ette selliseid ehitisi, mis on paljude Viljandi elanike arvates koledad, sinna keskkonda sobimatud ning piiravad miljööväärtuslikku vaadet. Kui see planeering peaks muutmata kujul läbi minema, siis jääks sellest inimestele paratamatult mulje, et Viljandi kesklinna arendamisel ei järgita tegelikult neid põhimõtteid, millest on seni räägitud avalikult ametite maja lammutamist põhjendades, vaid juhindutakse lihtsalt ettevõtjate soovidest. Asjad peavad mitte üksnes olema, vaid ka näima ausad. Kõige paremini aitab sellist muljet tagada see, kui linnaplaneerimisel järgitakse selgeid põhimõtteid.

2. Viljandi väikelinlik linnaruum on omaette väärtus Kõnealuse planeeringu üle käivas avalikus debatis on avaldatud arvamust, et selle vastu on need, kes ei ole lihtsalt valmis keskkonna muutumiseks ja Viljandisse kulukski ära midagi nö. suurlinlikku, nagu see kavandatav ühendusgalerii. Samas on aga ju paljud mujalt siia elama asunud inimesed teinud seda just selle tõttu, et Viljandi ei ole Tallinn. Neile meeldib muu hulgas selline linnaruum, mis ei ole tihedalt täis ehitatud, vaid kus ongi palju ruumi, õhku ja avarust. See on meie linna jaoks omaette väärtus, mida tuleks hoida, sest see aitab luua sellist elukeskkonda, kuhu inimesed tahavad elama tulla ja kus neile meeldib elada.

3. Kompromissi saavutamine on täiesti võimalik.

On mõistetav, et ettevõtjad soovivad oma ärikeskusi laiendada ja need kuidagi ühendada, et suunata inimeste voogu ühest teise, kuid selle probleemi saaks kindlasti lahendada ka maa- aluse tunneli abil, mis ei riiva silma ja kasutab linnaruumi ökonoomsemalt. Usun, et see võiks olla antud juhul sobiv kompromiss, mis peaks olema vastuvõetav võimalikult paljudele, sealhulgas neile, kes soovivad, et Viljandis oleks midagi tõeliselt suurlinlikku.

Detailplaneeringu koostaja Kalle Kadalipu kommentaar, selgitus:

1. Nõus väitega, et linnaplaneerimisel tuleks järgida selgeid põhimõtteid.

Eksitav on väide, et planeeringuga kavandatavad ehitised on koledad, sellesse keskkonda sobimatud kuna hoonete projekteerimisega ei ole alustatud. Kuna ei ole teada, millise arhitektuurse lahendusega hooned sinna tulevad, siis ei ole võimalik ka hinnata antud ajahetkel lahendust. Planeeringu koosseisus esitatud illustreeriv lahendus visualiseerib mahulselt planeeringuga võimaldavat ühte paljudest võimalikest mahulistest (mitte arhitektuursetest) lahendustest.

Detailplaneeringus on fikseeritud nõue, et hoone projekteerimiseks tuleb korraldada arhitektuurikonkurss selgitamaks parim arhitektuurne lahendus.

2. Kirjeldatu puhul on tegemist üldisema linnaehitusliku valiku küsimusega. Tegemist teemaga, milline peaks olema selgeks vaieldud linna üldplaneeringu koostamisel.

3. Maa-aluse ühenduse loomine on ehitustehniliselt, logistiliselt kui majanduslikult ebamõistlik lahendus.

Arendaja Rauno Tuula kommentaar:

Arendaja hinnangul on tegemist läbipaistva ja avalikkust kaasava planeeringuga, mille koostamisega lepitakse kokku üldised raamreeglid arhitektuurikonkurssi väljakuulutamiseks (kas galerii rajamine on aktsepteeritav, kas hoone mahuline laienemine parklaalale on aktsepteeritav jne.). Nendele üldistele reeglitele (kui need on kokku lepitud) tuginevalt viiakse läbi arhitektuurikonkurss, millega selgitatakse tegelik parim arhitektuurne lahendus. Palun mitte unustada, et iga äriprojekti taga on ka tegelikud kasutajad. Me oleme leidnud, et on suur hulk inimesi, kes kaubanduskeskuse rajamisest sh. mugava logistilise võimalusena galeriist, kasu saaksid nii läbi parema teeninduse, valikuvõimaluse, kui suurema mugavuse. Arusaamine väikelinlik versus suurlinlik on väga subjektiivne nagu ka hoone või kvartali lahenduse „ilu“ ning sõltub hindajast.. Me ei taotle klaasfassaadiga 15-korruselise hoone ehitamist, mis tõesti mõjuks Viljandi linnaruumis võõrkehana. Oleme täiesti kindlad, et arhitektuurikonkursi tulemusena leitakse detailplaneeringuga määratava reeglistiku mahus linnaruumi sobilik hoone, mis vastavalt siis kannab edasi kas uuenduslikku ja modernset alatooni või on tagasihoidlik ja „väikelinlik“. Igal juhul on see lahendus arhitektide koostada ja seda tehakse järgmises etapis. Täna on see koht, kus tuleb teha põhimõttelised kokkulepped.

Maa-alune ühendusgalerii ei ole otstarbekas ei praktiliselt ega logistiliselt, planeeringu koostaja on selle väga ilusasti kokku võtnud.

II Made Uus arvamus.

Minul iseenesest ei ole uute ja kaasaegsete lahenduste vastu midagi, aga pikaaegse viljandlase ja praeguse väga sageda Viljandis olijana olen kogenud et hr Tuula ja hr Maisa firmade rahakotist pole avalikku ruumi just palju esteetiliselt kaunist sündinud. Seetõttu on need härrad oma kinnisvara äritegevusega nii minu kui paljude minu tuttavate hulgas vaid negatiivsust tekitanud ja ma tõesti ei usu, et nad (või nende poegade firmad) järjekordse ehitisega midagi enamat suudavad, kui need eelmised koleehitised (pean silmas Centrum 1 ja 2 hooneid)."

Detailplaneeringu koostaja Kalle Kadalipu kommentaar, selgitus:

Puudub

Arendaja Rauno Tuula kommentaarid:

Hr Tuula ja hr Maisa on eraettevõtjad, kes tegelevad tõesti eraettevõtlusega. Nii Centrum 1 kui Centrum 2 on omal ajal ja omal kohal täiesti mõistlikud ja vastavalt võimalustele loodud hooned. Tänu nende poolt rajatud hoonetele on suudetud tuua Viljandisse mitmed teenused ja kaubamärgid, mis muidu ei oleks võimalik olnud. Ei tasu unustada Viljandi rahvaarvu, Tartu lähedust ja ehitushindasid, mis omavahelises korelatsioonis annavad selge märgi, milliste muutujatega peab üks ettevõtja arvestama, soovides Viljandis midagi luua või mõnda uut äri Viljandisse tuua. Palun pöörata tähelepanu ja mõelda kahele asjaolule: esiteks, mille asemele ja kunas need hooned on kerkinud ja teiseks, mida on võimalik luua väikelinnas piiratud finantsiliste vahenditega.

III Kaari Metslang arvamus:

Soovin arvamust avaldada Ilmarise tn 1 krundi (Viljandi bussijaam, Centrum 2) ja Tallinna tn 24 krundi (Centrum) vahele jääva Uue tänava lõigu detailplaneeringu osas. Olen vastu planeeringus lubatud vana ja uue kaubanduskeskuse vahelise ühendusgalerii rajamisele üle Uue tänava. Püüan allpool kirjeldada, miks säärane rajatis minu arvates Viljandi linna ei sobi:

Uue ja Tallinna tänava ristmik on linnaplaneeringus oluline sõlmpunkt ja tähtis ühise avaliku ruumi osa ning peaks olema esinduslik, mugav kasutada nii jalakäijatele kui sõidukitele. Ühendusgalerii teenib ainult ärilisi huve ega anna lisandväärtust linnaruumile. Esmalt tuleks üle vaadata maapealne liikluskorraldus, panna rõhku jalakäijate alade funktsionaalsusele, esteetikale, rohealadele.

Tartu poolt linna sisenedes piirneb Uus tänav Ridaküla miljööväärtusliku alaga, millele avaneva vaate rajatav galerii (osaliselt) ära varjaks ning mõjuks liigse suurlinliku kontrastina. Viljandi on väikelinn ja siinset miljööd meelevaldsete rajatistega rikkuda ei sobi. Tuleks mõelda aedlinna väärtuste esiletõstmisele mitte lämmatamisele.

Hoonetevahelistest ühendusgaleriidest üldisemalt. Nagu juba öeldud, on tegemist pigem suurtesse linnadesse sobiva arhitektuurse vormiga, kus liiklustihedus on kordades suurem ning jalakäijate ohutuse või liikluse sujuvuse huvides vajaliku rajatisega. Ühendusgaleriid on ka igati asjakohased sama asutuse erinevate hoonete vaheliseks liiklemiseks, kus käiakse osakondade vahet ilma üleriieteta ja sageli (haiglad, koolid jne). Kusjuures hea arhitektuuriga galeriide näited on oma mõõtmetelt pigem kompaktsemad (väiksem distants – nt Londoni balletikoolil h:p://www.wilkinsoneyre.com/projects/royal-ballet-school-bridge-of- aspiration). Planeeringuga näidatud galerii on aga ca 25 m pikk. Visuaalil on kujutatud kerget ilma postideta galeriid, kuid kas selline õhuline lahendus insenertehniliselt teostatav on… ei mõista, miks on nii väga vaja vana Centrum uuega ühendada. Kõik, kellel olemas „arhitektuurne närv“ ja kriitikameel on arvamusel, et praegune Centrum meie linnaruumi ei kaunista ning on ajale jalgu jäänud. Ehk oleks aeg mõelda hoopis teises võtmes ja luua Ilmarise 1 kinnistule linna arhitektuurset üldilmet rikastav lahendus, mis ei ole vana Centrumi külge „poogitud“.

Olen enda arvamust avaldanud ka sotsiaalmeedias ja kutsunus inimesi, kellele Viljandi arhitektuurne ja linnaplaneeringuline üldmulje korda läheb, kaasa mõtlema ja arvamust avaldama. Sealt korjas minu kui linnakodaniku mure üles ka Sakala ning avaldab minu seisukoha lähipäevil. Loodan, et kõnealuse teema üle toimub avalik arutelu ning Viljandi linnavalitsus eesotsas arhitektuuriametiga võtab planeeringu teema veelkord lauale.

Detailplaneeringu koostaja Kalle Kadalipu kommentaar, selgitus:

Galerii rajamisel on plusse ja miinuseid. Nõus ei saa olla väitega, et galerii rajamine teenib ainult ärilist huvi, kui ei soovita välistada ärikeskuse kasutajaid ja nende mugavust. Galerii rajamine võimaldab ohutult autoliiklusega kokku puutumata sõidutee ületamist olemasoleva ja rajada kavatsetava ärikeskuse vahel. Parkimise viimine rajatava ärikeskuse teisele korrusele võimaldab autost väljudes samatasandilise liikumise olemasoleva Centrumi hoone teisel korrusel välja arendamisel olevasse meelelahutuskeskusesse ja teisalt Olemasoleva Centrum 2 ärihoone teisele korrusele.

Galerii, kui ka kavandatava uue ärihoone arhitektuurne lahendus selgub korraldatava arhitektuurikonkursi tulemusena. Vastav nõue on detailplaneeringusse sisse kirjutatud. Kindlasti peab rajatav galerii olema õhuline ja atraktiivne. Linnaehituslikult tuleks kasuks galerii lahendusele selle sõidutee kohale jääva osa tõstmine kõrgemale kui normatiivselt nõutud ja detailplaneeringusse kirjutatud 5 m sõidutee pinnast.

Hirmul, et 25m avaga ühesildelist õhulist galeriid tehniliselt rajada ei ole võimalik, ei ole alust.

Arendaja Rauno Tuula kommentaarid:

Me ei soovi, et Viljandi jääks ääremaaks. Mõned arvamused ja omapoolsed seisukohad:

a. „Ühendusgalerii teenib ainult ärilisi huve“: Galerii on üks suur kuluallikas, millega tulu teenida (=ärihuvid?) ei ole võimalik. Kui seda mitte keegi ei kasutaks, siis me seda ei teeks. Näeme, et selles on kasu keskuse külastajatele, kes on linnaelanikud nagu vastulause esitaja või külalised, kes Viljandis poodlevad ja siia oma raha toovad võimaldades teenindavate töökohtade olemasolu.

b. „Esmalt tuleks üle vaadata maapealne liikluskorraldus, panna rõhku jalakäijate alade funktsionaalsusele, esteetikale, rohealadele“: Oleme nõus, et kõigele sellele tuleks rõhku panna. Funktsionaalsusest me lähtume, esteetika osas on sisse kirjutatud arhitektuurikonkursi nõue. Kogu kvartal piirneb rohealadega, kas see peab olema üks rohealadest? Jalakäijate ja liikluskorralduse jaoks on linnavalitsuses projektid juba töös. Kas linnas ei peaks olema ka üks „päris linna piirkond“? See arutelu on pigem filosoofiline ja väga subjektiivne.

c. „Tuleks mõelda aedlinna väärtuste esiletõstmisele mitte lämmatamisele“: me ei arva, et Viljandi peab jääma üheks väikeseks külakeseks. Antud hetkel on arutelu all juba olemasolevana välja ehitatud Viljandi kui kaasaegse linna keskuse piirkonna areng. Meile jäävad alles nii Viljandi eripäraseks tegev vanalinn ja ajalooline kesklinn, kui ka järveäärne ja kõik muu, mis teeb Viljandist „Viljandi“. Seetõttu me ei näe, kuidas me „lämmatame“ Viljandit. Soovime arendada Viljandit.

d. „Kõik, kellel olemas „arhitektuurne närv“ ja kriitikameel on arvamusel, et praegune Centrum meie linnaruumi ei kaunista ning on ajale jalgu jäänud. Ehk oleks aeg mõelda hoopis teises võtmes ja luua Ilmarise 1 kinnistule linna arhitektuurset üldilmet rikastav lahendus, mis ei ole vana Centrumi külge „poogitud“.“: See on väga meelevaldne üldistus. Meie seisukoht on, et piiratud vahenditega on loodud omal ajal väga eesrindlikke kaubamärke ja teenuseid koondavad keskused, mis on elujõulised veel täna, 15 aastat hiljem. Hooned on tõesti kui oma aja märk, kuid siiski on tegemist kesklinna kaubanduspiirkonda kuuluvate hoonetega. Ühest küljest soovitate aedlinlikku ja tagasihoidlikku lähenemist, teisest küljest aga heidate ette 15 aastat tagasi loodud hoone väljanägemist. Leiame, et see on väga subjektiivne lähenemine. Lisaks – arhitektuurselt on võimalik luua väga sujuvaid üleminekuid, see on aga rohkem arhitektide pärusmaa.

IV Anu Arm arvamus:

Soovin pöörduda Viljandi Linnavalitsuse Arhitektuuriameti poole seoses Ilmarise tn 1 kinnistu detailplaneeringuga. Olen Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala üliõpilane, varasemalt õppinud EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal, käinud oma koolitee C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasiumis ja sündinud Viljandis. Olen rännanud maailmas aastaid ringi ja tulnud tagasi elama Viljandisse, kuna mulle meeldib siin ja ma tunnen, et see on minu kodu.

Paraku aga teeb mu meele kurvaks see, kuidas Viljandi kesklinna Tallinna tänavat planeeritakse aina jätkuvalt vaid ärihuvisid arvestades ja jäetakse linnaruumi kvaliteet tahaplaanile. Minu tutvusringkonda kuuluvad Viljandist pärit Tallinnas tegutsevad arhitektid olid Centrumi laienduse detailplaneeringut nähes lausa hämmingus.

Detailplaneeringus esitatud visuaalsed materjalid on eksitavad ja ei vasta kavandavate mahtudega.

Tänasel päeval, kus me väärtustame väikelinnade miljööd, on antud lahendus – kavandada muinsuskaitseala kaitsevööndisse ulatuv 25m pikkune ja kuni 4m laiune galerii täiesti vastuvõetamatu ja keskkonda sobimatu.

Kinnistu täielik hoonestamine soovib luua vaid võimalikult palju kasulikku äripinda ning jätab täielikult kõrvale linnaruumi kvaliteedi ja tänapäevased linnaplaneerimispõhimõtted. Leian, et antud planeeringu menetlemine tuleks peatada ning alustada uuest eskiislahendusest alates, koostades parima lahenduse leidmiseks avalik arhitektuurikonkurss.

Detailplaneeringu koostaja Kalle Kadalipu kommentaar, selgitus:

Planeeringule lisatud illustreeriv lahendus on esitatud planeeringus võimaldamaks saada ruumiline ettekujutus kavandatava hoonestuse mahtudest. Esitatud illustreerivat joonist ei tuleks võtta kavandatava arhitektuurse lahendusena, see selgitatakse arhitektuurse konkursi lahendusega.

Selgusetuks jääb, mis osas on esitatud illustreeriv materjal eksitav ja kavandatavatele mahtudele mittevastav. Vt ka V 6

Detailplaneeringu tavapärasest üldisem nõuete esitamine on lähtunud asjaolust, et arhitektuurne lahendus selgitatakse arhitektuurikonkursi tulemusena ning sellest tulenevalt väga täpne arhitektuursete nõuete määramine võib välistada heade ideede väljapakkumise võimaluse konkursi käigus.

Arendaja Rauno Tuula kommentaarid:

Nõustume detailplaneeringu koostaja kommentaaridega.

V Ditmar Martinson arvamus:

Olen vastu Viljandi Bussijaama parkla detailplaneeringule sellisel kujul. Palun Viljandi Linnavalitsuse Arhitektuuriametil peatada Ilmarise tn 1detailplaneeringu menetlemine. 2008. a väljastatud algatamise otsus ei ole tänase linnaplaneerimise heale tavale vastav ning ei arvesta planeeritava ala olulise ruumilise mõjuga. Leian, et pakutud lahendus ei ole Viljandi linnaruumi sobiv ning näen, et parima planeeringu lahenduse leidmiseks tuleb korraldada avalik konkurss.

Konkreetsed etteheited praegusele lahendusele on järgnevad: (numeratsioon on vastuse koostaja poolt lisatud kommenteerimise hõlbustamiseks)

1. Planeeritud galerii üle Uue tänava on ebaproportsionaalne ning sinna keskkonda sobimatu.

2. Märgitud hoonestusala totaalne täisehitamine on proportsioonitu ning kuulub 60ndate brutalismi ajastusse. Kindlasti ei ole sellel kohta 21. sajandi Viljandisse. Seda ei pehmenda ka planeeringu arhitektuurinõuetesse kirjutatud stamptekst fassaadide liigenduse ning materjalinõuete kohta.

3. Arusaamatu on sellise lahenduse järgi bussijaama saatus, mis hakkaks edaspidi paiknema kaubanduskeskuse tagahoovis, kaupluste teenindusalas. Bussijaama ooteplatvorm on täna niigi praktiliselt terve päeva varjus - ehk külm ja kole koht. Pakutud lahenduse puhul see olukord vaid halveneks.

4. Vastuvõetamatu on Ilmarise tänava vaatekoridori blokeerimine.

5. Parkimise korraldamine hoone katusel, ilmetu klaasi või plasti taga, on sinna keskkonda sobimatu. Pakutud lahendus võib talutav välja näha esimesed paar aastat, pärast mida muutub kogu see klaasfassaad sama ilmetuks, kui kogu Centrumi hoonete jada sellel tänaval.

6. Illustreerival materjalil on selgelt kujutatud kahekorruselist mahtu. See loob lubatud ehitusmahust vale ettekujutuse. Visualiseeringud peaksid selgelt näitama võimalikku suurimat mahtu. Samu võiks illustreeriva materjalina olla Tallinna tänava lõige, kust oleks välja lugeda olemasoleva ridaküla ja planeeritava mahu omavaheline kõrgussuhe.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et planeeritav kinnistu võimaldab koostada nii linnaruumiliselt kui funktsionaalselt paremat lahendust, kui praegu pakutud. Arvestades planeeritava ala ruumiliselt olulist paiknemist, ei tohiks siinkohal teha ühtegi järeleandmist. Planeerimise hea tava näeb ette, et niivõrd olulise asukoha planeering peaks põhinema avaliku konkursi käigus leitud lahendusele. Projektifaasis nõutav kolme osalejaga konkurss ei taga nõrga planeeringu korral piisavalt objektiivselt hea tulemuse saavutamist, kuna selle üle puudub nii

linnakodanikel, kui Arhitektuuriametil sisuline võim. Avalikul konkursil selgitatud lahendus, koos hilisemate avalike aruteludega võimaldab kodanikel piisavalt protsessis osaleda ning tugeva planeeringu järgi on palju keerulisem koostada nõrka projekti.

Detailplaneeringu koostaja Kalle Kadalipu kommentaar, selgitus:

1. Planeeringule lisatud illustreeriv lahendus on esitatud planeeringu koosseisus võimaldamaks saada ruumiline ettekujutus kavandatava hoonestuse mahtudest. Esitatud illustreerivat joonist ei tuleks võtta kavandatava arhitektuurse lahendusena, Galerii proportsioonid ja arhitektuurne lahendus selgitatakse arhitektuurikonkursi käigus.

2. Ei oska esitatud arvamust kommenteerida

3. Kinnistule Ilmarise 1 on seatud hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat aktsiaselts Viljandi Centrum kasuks. Hoonestusõiguse lepinguga on sätestatud bussijaama funktsioone täitva ehitise olemasolu kinnistul. Bussijaama asukoha muutmine eeldab osapoolte vaheliste lepete muutmist.

4. Ilmarise tänava vaatekori avatuna säilitamine on vastuolus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikute sooviga kinnistu hoonestada.

5. Sobiv arhitektuurne lahendus pakutakse välja arhitektuurse lahenduse konkursiga ja selle alusel koostatava ehitusprojektiga. Vajadusel on võimalik detailplaneeringuga seatud nõudeid kasutatavatele materjalidele täiendada ja täpsustada.

6. Osaliselt arvamuse esitajaga nõus. Peaksin seda ka ise vajalikuks, kui ei oleks tegemist objektiga, mille puhul tuleb korraldada parima lahenduse saamiseks arhitektuurikonkurss. Tellija lähiaja ehitustegevuse sooviks on mahulises mõistes 2 korruselise hoone püstitamine, mistõttu illustreeriv materjal esitati lähiaastate ehitustegevuse soovi mahus.

Tänava ristlõike lisamisele visualiseeriva materjalina ei ole vastuseisu.

Arendaja Rauno Tuula kommentaarid:

Nõustume detailplaneeringu koostaja kommentaaridega.

VI Jüri Liiva arvamus:

Planeeritava galerii kohta: Ka mina eelistaksin korraks õue minna selle asemel, et Uue tänava poolt ristmikule lähenedes on ilusad visiitkaart-majakesed varjatud.

Detailplaneeringu koostaja Kalle Kadalipu kommentaar, selgitus:

Puudub

Arendaja Rauno Tuula kommentaarid:

Üle tänava liikumise võimalus jääb alles. Planeeritud galerii ei varja sõidutee kohal määratud miinimkõrguse rakendamisel kaugvaates maju oluliselt. Ristmikule lähenedes majadele avanev vaade avardub.

VII Annika Vihmann arvamus:

Olen Centrumi laienduse detailplaneeringu vastu nendel samadel põhjustel mis Ditmar Martinson on väga hästi sõnastanud:

1. Galerii ehitamine üle Uue tänava ei ole sinna keskkonda sobiv.

2. Antud kinnistu täielik hoonestamine on ebaproportsionaalne ja brutaalne

3. Bussijaama saatus sellise lahenduse järgi on ebaselge. Praeguse nurgataguse pimeda ooteplatvormi asemele saaksime veel eraldatuma ja umbisikulise kaubanduskeskuse tagahoovis paikneva platvormi.

4. Ilmarise tänava vaatekoridor blokeeritaks sellise lahendusega täielikult.

5. Esitatud visuaalmaterjal näitab selgelt kahekorruselist mahtu, mitte kolmekorruselist, nagu on lubatud ehitada. See jätab kavandavast mahust eksliku mulje.

6. Parkimise planeerimine hoone katusele, klaas- või plastfassaadi taha on kole ja hiljemalt paari aasta jooksul on need klaasid muutunud ääretult näotuks.

Detailplaneeringu koostaja Kalle Kadalipu kommentaar, selgitus:

1. Vt. kommentaar V 1

2. Vt. kommentaar V 2

3. Vt. kommentaar V 3

4. Vt. kommentaar V 4

5. Lähiaastatel kavandatav ja soovitav ehitusmaht on kaks korrust. Vt. ka kommentaar V 6

6. Vt. kommentaar V 5

Arendaja Rauno Tuula kommentaarid:

Teeme ettepaneku Annika Vihmanni, Ditmar Martinsoni ja Martin Tago vastuväiteid käsitleda ühena, kuna sisuliselt on tegemist sama kirja erinevate isikute poolt esitamisega.

VIII Linnakodanike petitsioon Viljandi väikelinna miljöö kaitseks - ütleme EI planeeritavale ostukeskuste vahelisele ülekäigu koridorile

Viljandi Linnavalitsuse 5. septembri 2016 korraldusega nr 650 võeti vastu Ilmarise tn 1 krundi (Viljandi bussijaam, Centrum 2) ja Tallinna tn 24 krundi (Centrum) vahele jääva Uue tänava lõigu detailplaneering, millega lubatakse Kinnistul Ilmarise tn 1 ärikeskuse laiendamine ning loodava keskuse ühendamine olemasoleva Centrumiga jalakäijate galerii kaudu. Ülekäigu koridor kulgeks üle Uue tänava minimaalselt 5 m kõrgusel maapinnast, kuni 4 m laiuselt ning ligikaudu 25 m pikkuselt.

Meie leiame, et tegemist on sobimatu arhitektuurse lahendusega. (numeratsioon on vastuse koostaja poolt lisatud kommenteerimise hõlbustamiseks)

-1. Ülekäigu koridor ei sobi väikelinna miljööga, see varjaks Tartu poolt linna tulles vaated mijlööväärtuslikule Ridaküla hoonestusele.

-2. Kõnealune ülekäigu koridor teeniks ainult ärilisi huve ega annaks midagi juurde linnaruumile. See ei lahendaks jalakäijate probleeme tänaval ega muudaks liiklemist sujuvamaks ega turvalisemaks.

-3. On ebatõenäoline, et 25 m pikkune klaasgalerii teostuks nii õhulise ja kergena nagu planeeringu eskiisil. Kindlasti ei õnnestu vältida tugiposte, mis konstruktsiooni esteetikat vähendavad.

-4. Taoliste galeriide kasutamine hoonete vahel on ajale jalgu jäänud nähtus ning pigem otsitakse võimalusi olemasolevatest loobumiseks (nt Viru keskuse ja Kaubamaja vahelt Tallinnas).

Me soovime, et Viljandi linnale ülioluline Uue ja Tallinna tänava ristmik saaks väärika ilme, muutuks liiklejatele mugavamaks ja turvalisemaks ning lahendus teeniks eelkõige avalikkuse, mitte ärilisi huve. Seetõttu vaidlustame kehtestatud detailplaneeringu ja soovime uue planeeringu algatamist konkursi

Detailplaneeringu koostaja Kalle Kadalipu kommentaar, selgitus:

1. Hea huvitava arhitektuurse lahendusega galerii rajamine ei ole kavandatud asukohas keskkonda halvendav. Galerii ei varja oluliselt vaateid Ridaküla hoonetele, kui arvestatakse detailplaneeringu punktis 5.4 kirjeldatud nõuetega.

2. Ei ole nõus väitega, et galerii rajamine teenib ainult ärilist huvi. Suureneb ärikeskuse kasutajate mugavus. Galerii rajamine võimaldab ohutult autoliiklusega kokku puutumata sõidutee ületamist olemasoleva ja rajada kavatsetava ärikeskuse vahel. Parkimise viimine rajatava ärihoone teisele korrusele võimaldab autost väljudes samatasandilise liikumise olemasoleva Centrumi hoone teisel korrusel välja arendamisel olevasse meelelahutuskeskusesse ja teisalt olemasoleva Centrum 2 ärihoone teisele korrusele.

3. Tugipostideta 25 m sildeavaga galerii rajamine ei ole tehniliselt mitte mingisugune probleem.

4. Ei oska kommenteerida

Arendaja Rauno Tuula kommentaarid:

Nõustume detailplaneeringu koostaja kommentaaridega.

IX Circle K Eesti AS arvamus:

Avalikustamisele on esitatud Viljandi Linnavalitsuse 5. septembri 2016 korraldusega nr 650 vastu võetud Ilmarise tn 1 krundi (Viljandi bussijaam, Centrum 2) ja Tallinna tn 24 krundi (Centrum) vahele jääva Uue tänava lõigu detailplaneering. Eelmainitud detailplaneeringu koostamisel palub Circle K Eesti AS (edaspidi CKE) arvestada järgmiste märkustega:

1. Detailplaneeringu kohasel on ilmselt CKE-le kuuluv Endla 1 kinnistu detailplaneeringu alast väljas (kuid on kokkupuude detailplaneeringu alaga kinnistu piiril Endla tänaval), siis on vajalik tagada Endla 1 kinnistule vasakpöördega juurdepääs Endla tänavalt (tähistatud punase kolmnurgaga).

2. Eelnevast tulenevalt oleks soovitav lahendada menetluses oleva detailplaneeringu mahus Endla ja Tallinna tänavate ristmiku lähiümbruses liikluslahendus Endla 1 kinnistu juurdepääsu(de) ja väljapääsu(de) osas liiklusohutuse parendamise eesmärgiga.

3. Võimalikud lahendused töötada välja koostöös CKE-ga ja valmis ehitamise kohustusega kõnealuse detailplaneeringu arendajale.

Detailplaneeringu koostaja Kalle Kadalipu kommentaar, selgitus:

1. Koostatud detailplaneering ei tee ettepanekut muuda olemasolevat liikluskorralduslikku lahendust Endla tänaval

Arendaja Rauno Tuula kommentaarid:

Kuna antud ala liikluskorralduslikku lahendust ei muudeta, ei ole meie hinnangul põhjendatud teise ettevõtja jaoks liiklukorralduse muudatust planeerida ja seda välja ehitada. Vajadusel seda koostatava planeeringu koosseisus teha, peame õiglaseks detailplaneeringu koostamise kaasfinantseerimise rakendamist.

X Martin Tago arvamus:

Minu arvates on antud lahendus sobimatu järgnevatel põhjustel.

1. Planeeringu asukoht on väga olulise ruumilise mõjuga tervele linnale. Parima lahenduse saamiseks peaks läbi viima planeeringu konkursi.

2. Planeering ei arvesta olemasoleva tänavavõrguga ja inimeste liikumissuundadega. Uue mahu kokku ehitamine Bussijaamaga on küsitav.

3. Planeering ei arvesta Ilmarise tänava sihiga. Antud tänav on oluline ligipääsuteekond Uueveski elanikele.

4. Kogu krundi hoonestamine ühe hoonemassiiviga lähtub selgelt vaid ärihuvidest, ega loo uut kvaliteetset linnaruumi.

5. Galerii üle Uue tänava on funktsionaalselt põhjendamatu ja sulgeb Uue tänava pikivaated.

6. Illustratiivsed pildid on eksitavad planeeringu tegeliku mahu kujutamisel.

Detailplaneeringu koostaja Kalle Kadalipu kommentaar, selgitus:

1. Tegemist on olulise ruumimõjuga objektiga, mille puhul on nõutav parima lahenduse saamiseks arhitektuurikonkursi korraldamine. Detailplaneeringu menetlusprotsess on algatatud 2008 aastal.

2. Ei oska kommenteerida.

3. Ilmarise tänava vaatekori avatuna säilitamine on vastuolus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikute sooviga kinnistu hoonestada.

4. Vt. p.1

5. Ei nõustu väitega galerii funktsionaalse põhjendamatuse kohta. Vt ka VIII 1,2, III.

6. Kui on silmas peetud kolmanda korruse mittevisualiseerimist, siis kommentaar vt. V 6.

Arendaja Rauno Tuula kommentaarid:

Nõustume detailplaneeringu koostaja kommentaaridega.

XI Eesti Arhitektide Liidu pöördumine:

Eesti Arhitektide Liit on mures käimasoleva Viljandi linna kvartali 16 krunt 11 aadressiga Ilmarise tn 1 ja Tallinna tn 24 vahele jääva Uue tänava loigu detailplaneeringu pärast, kus meie hinnangul jääb vajaka tänapäevasest lähenemisest mitmekülgse ja inimkeskse linnaruumi kujundamisel. Kuigi planeeringusse on sisse kirjutatud hilisema arhitektuurivõistluse nõue, siis ei pruugi sellest abi olla, kui lähtetingimused on ebapiisavad. Praegu koostatav planeering määrab linnaruumi iseloomu mitmekümneks aastaks ja seetõttu on mõistlik ruumilised otsused põhjalikult läbi kaaluda. Kõnealune detailplaneering määrab küll ehitusoiguse ja parkimiskohtade arvu, ei anna aga soovitusi avaliku ruumi ja logistika ehk mitmekesise linnaruumi kujundamiseks. Lisaks on kavandatud üle Ilmarise tänava kinnine galerii, mis ei aita kaasa hea tänavaruumi kujunemisele, vaid pigem vastupidi – loob ebamugava, pimeda ja tuulise koridori selle alla ja ümber. Puudu on ka aktiivne tänavafront, mis eeldab rohkem sissepääse ja erinevaid äri- ning teenindusfunktsioone, mis on kättesaadavad otse tänavalt. Praegune nurkadele koondatud sissepääsude kontseptsioon aktiivsete tänavate teket selles kvartalis ei toeta.

Detailplaneeringu asukoha näol on tegemist on sisuliselt kesklinna väravate ja linna saabujate jaoks visiitkaardiga, mis vajaks oluliselt tundlikumat lähenemist ning

läbimoeldumat ruumi. Pääs bussijaamast kesklinna peaks olema esinduslik ja kasutatav 24

tundi ööpäevas (seega mitte läbi kaubanduskeskuse siseruumi). Linna jaoks sedavõrd olulisele kohale oleks vajalik planeeringu raames koostada linnaruumi väärtuspohine analüüs, samuti jalakäijate ja jalgratturite liikumise analüüs ning haljastuse ja avaliku ruumi kujunduse struktuursed ettepanekud. Lopetuseks küsime, kas äärelinliku kaubanduskeskuse asemel voiks kujundada sellele maa-alale kesklinlikuma iseloomuga ärikvartali?

Detailplaneeringu koostaja Kalle Kadalipu kommentaar, selgitus:

Kommentaar puudub

Arendaja Rauno Tuula kommentaarid:

Oleme väga huvitatud koostööst arhitektidega, et detailplaneeringu kehtestamisele järgneva arhitektuurikonkursi läbi saada parim arhitektuurne lahendus ala arendamiseks. Arendaja hinnangul on tegemist läbipaistva ja avalikkust kaasava planeeringuga, mille koostamisega lepitakse kokku üldised raamreeglid arhitektuurikonkurssi väljakuulutamiseks (kas galerii rajamine on aktsepteeritav, kas hoone mahuline laienemine parklaalale on aktsepteeritav jne.). Nendele üldistele reeglitele (kui need on kokku lepitud) tuginevalt viiakse läbi arhitektuurikonkurss, millega selgitatakse tegelik parim arhitektuurne sh. mahuline lahendus tegelike võimaluste raames.

Viljandi ei ole Tallinn, võimalused on erinevad. Ja siiski on meie soov anda endast parim.