Peatugi ja piitsaplaks

Diana Okas Foto: Erakogu

ENAMIK INIMESI kinnitab autosse istudes turvavöö, kuid jätab istme peatoe sobivale kõrgusele reguleerimata. Sellele ei mõelda ning sellest teemast ka eriti ei räägita.

Keskmiselt saadakse Euroopas 36 protsenti selgroo- ja kaelavigastustest liiklusõnnetuse tagajärjel. Igal 20. juhul on tegemist ägeda traumaga. See tähendab, et kahjustuskohast allpool puudub igasugune seljaajust lähtuv funktsioon: liigutused, põie- ja soolekontroll ning tundlikkus. Eestis on 20–29-aastaste vanuserühmas need näitajad veelgi hullemad: lausa 60 protsendil juhtudest on niisuguse ränga vigastuse põhjusena fikseeritud liiklusõnnetus.

Rahvusvaheliselt on sellele teemale tähelepanu pööratud juba rohkem kui pool sajandit. Terminit «piitsaplaks» (inglise keeles whiplash – toimetus), mis iseloomustab seda, kui inimese pea liigub õnnetuse tõttu tahapoole, kuid keha toetub vastu istme seljatuge, kasutati esimest korda 1928. aastal. Intensiivsemalt hakati peatugede reguleerimise küsimusega tegelema kuuekümnendatel USA-s ja kümmekond aastat hiljem ka üle Euroopa.

Hoolimata olukorra väikesest paranemisest on peatugede teema kõikjal endiselt päevakorral. USA-s on riigi kahjud avarii tagajärjel tekkinud lülisambavigastuste tõttu kasvanud juba seitsme miljardi dollarini aastas.

TÖÖ KÄIB korraga kahes suunas: teavitatakse inimesi ning tehakse koostööd autotööstusega. Nii kinnistatakse arusaama, et peatugi on sama oluline ohutusseade kui turvavöö ja õhkpadi.

1969. aastal kehtestati

USA-s riigis toodetavate sõiduautode juhiistme ja selle kõrvalistme peatoe standard. 1974. aastal seda laiendati ning 1989. aastal kehtestati samasugune standard juba veoautode ja busside puhul.

Eessõitjate kaelavigastuste raskuse vähendamiseks on näiteks autode turvavarustuse tootja Autoliv välja töötanud süsteemi, mis sõidukile tagant otsasõidu puhul võimaldab istme seljatoel nihkuda teatud ulatuses allapoole, summutades kokkupõrke energiat ning vähendades sõitja kaelale ja peale mõjuvaid jõudusid. Kiirusel 24 kilomeetrit tunnis tehtud katsete käigus tuvastati, et sellise süsteemi kasutamine vähendab kaelavigastuste saamise tõenäosust 50 protsendi võrra. Järgmine samm pea­tugede tehnoloogias on niinimetatud targad peatoed, mis suudavad skannida inimese pikkuse ja kohalduvad siis automaatselt selle järgi.

Eestis tehtud liikluskäitumise monitooringu andmete kohaselt seab ligi pool autosõitjatest end ohtu ning riskib kaelatraumaga. 2016. aastal korraldatud uuringu järgi on peatoe korrektse kasutamise näitaja 53 protsenti. Peatoe ebaõige asend tähendab eelkõige selle liiga madalat asendit ja/või liiga suurt kaugust peast.

Eesti Uuringukeskuse küsitluse tulemustest ilmneb, et elanike teoreetilised teadmised peatoe õige reguleerimise kohta on tunduvalt paremad kui nende praktiline rakendamine. Kuigi seda, missugune on peatoe õige asend, teadis kolm neljandikku vastajatest, ei reguleeri ligi pooled neist seda võõrasse autosse istudes. Kaassõitjate peatoe asendile ei pööra tähelepanu ligi 60 protsenti autojuhtidest.

Me võime autojuhina teel olles kõik õigesti teha, kuid me ei saa olla kindlad, et teised samamoodi käituvad. Liiga lühikesed pikivahed, järsud pidurdused, ootamatud takistused teel või ohtlikud möödasõidud võivad viia kokkupõrkeni.

Avarii hetkel paiskub inimese pea kineetilise energia rakendudes tahapoole. Peast kaugele või madalamale reguleeritud peatugi laseb peal liikuda liiga kaugele taha. Kokkupõrke korral kerkib inimese keha istmelt ja pea liigub kuklasse üle peatoe ääre, mille tagajärjel võib tekkida lülisamba vigastus. Pärast lööki paiskub pea ettepoole, suurendades traumat veelgi.

Kui juht ei tea, milline on peatoe õige kõrgus, ei saa ta seda endal ega ka kaassõitjatel kontrollida ning tagada liiklusseaduse täitmist. Seadus sätestab muu hulgas, et juht peab enne sõidu alustamist veenduma, et temal ja kaassõitjatel on peatugi reguleeritud nii, et see toetaks pead kuklast, ja mitte sõidutama inimest, kes pole seda nõuet täitnud.

EUROOPA UUTE autode ohutuse, sealhulgas sõiduauto istmetele paigaldatud peatugede tõhususe hindamise programmi «Euro NCAP-i» kohaselt peab parima kaitse tagamiseks peatoe ülemine äär olema peast kõrgemal või vähemalt sellega ühel tasemel. Mida rohkem on peal ruumi edasi-tagasi liikuda, seda suuremad on vigastused. 

Igale autokasutajale on tootja antud soovitustes kirjas, kuidas sõidukisse paigaldatud turvavarustust kasutada nii, et see õnnetuse korral tagaks võimalikult tõhusa kaitse. Eesti liikluses on kahjuks veel palju selliseid masinaid, mille peatuge ei olegi võimalik endale sobivale kõrgusele tõsta. Säärasel juhul saab soovitada vaid üht: kui näed avariiolukorda tekkimas, lase ennast istmel madalamale, nii et peatugi kaitseks pead.

(Maanteeamet juhib kampaaniaga «Vali õige kõrgus» esimest korda Eestis kõigi liiklejate tähelepanu sellele, et autoistme peatugi peab olema reguleeritud õigele kõrgusele. Et saada teada, kas auto esi- ja tagaistmetel on peatoed korrektselt seadistatud, võib kasutada spetsiaalset rakendust aadressil https://peatugi.ee/#game. Kui laadite üles oma autoistmel tehtud foto, annavad maanteeameti eksperdid selle kohta tagasisidet ning vale seadistuse korral täpseid juhiseid ja soovitusi.)