SUURBRITANNIA Euroopa Liidust lahkumise otsus avas liidus tee uuele kriisile. Kui seni oli neli kriisi – põgenikekriis, pingelised suhted Venemaaga, terrorismikriis ja majandusraskused –, siis nüüd lisandus veel üks suur ja praegu alles määramatu ulatusega probleemipundar.
Peaminister David Cameroni valimiskampaanias lihtsama vastupanu teed minek on maksnud kõrget hinda. Esmane reaktsioon börsidelt on selle ilmekas näide, kuid see kandub üle ka poliitikasse ja julgeolekusse.
27 Euroopa Liidu liikmesriiki peavad olema äärmiselt tasakaalukad, et Briti referendumist tingitud doominoefekti ära hoida. Kahetsusväärselt on liiga paljude mälu lühike ning see, et tänu liidule on Euroopa Liidu riikide vahel valitsenud rahu, on jäänud emotsionaalsete päevaprobleemide kõrval tagaplaanile. Nüüd on ka see rahugarantii saanud löögi.
Seda, kuidas Suurbritannia end suhetes Euroopa Liiduga positsioneerib, ei tea veel keegi. Kas nagu Norra või pigem nagu Türgi või hoopis muul moel, näitab aeg.
Eks nüüd tule Londonil tegelema hakata ka omaenda riigi kooshoidmisega. Milliseid samme pettunud Šotimaa astuma hakkab, näeb lähiajal.
SUURBRITANNIA referendumil osalejate valik Euroopa Liidust lahkuda on liidule igal juhul suurim tagasilöök pärast Teist maailmasõda. Selle sammu tagajärjed kooruvad aja jooksul, kuid põhjust on olla murelik.
Milline on Suurbritannia lahkumise otsene mõju Eestile?
Paljudel teemadel on Suurbritannia Euroopa Liidus Eestiga lähedastel seisukohtadel. Puudutagu see näiteks põllumajandustoetuste reformi, vabakaubanduse tugevdamist või Venemaa-poliitikat. Seega: Suurbritannia lahkumise korral nõrgeneksid nendes ja muudes valdkondades positsioonid, mida jagab ka Eesti.
Muu hulgas mõjutab Suurbritannia lahkumine seesmiselt liidu ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. Ennekõike Venemaaga seonduvas, aga kohati laiemagi Lähis-Ida positsioonides.
Ühtlasi on Suurbritannia netomaksja Euroopa Liidu eelarvesse, mistõttu riigi lahkumise korral väheneb eelarves võimalus toetada vaesemaid liikmesriike. Seega puudutab lahkumisotsus Eestit ka rahaliselt.
Suure tõenäosusega muutuvad keerulisemaks Briti ülikoolidesse õppima pääsemine ja ligipääs sealsele tööturule. Samuti majandus- ja kaubandussuhted, kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidu ühisturult. Teisisõnu: eksportimine Suurbritanniasse muutub keerulisemaks.
Tõenäosus reformideks Euroopa Liidus on Suurbritannia lahkumise korral väiksem. Suurbritannia pidi olema aastatel 2017-2018 koos Eestiga eesistujamaade kolmikus. Lahkumisotsus mõjutab sedagi otseselt ja praktiliselt.
OTSESTE MÕJUDE kõrval on muidugi kaudsed. See puudutab Euroopa Liidu kui terviku nõrgenemist ning võimalikku doominoefekti teiste euroskeptiliste riikide seas. Nii võib teisteski riikides tekkida soov lahkumisreferendumit proovida. Prantsuse Rahvusrinne on juba jõudnudki seda nõuda.
Nõrgenev Euroopa Liit pole kuidagi Eesti huvides, arvestades meie geopoliitilist asendit.