27. juunist 3. juulini leiab Viljandis aset 50. Ilmar Raua mälestusturniir.
Läheneb Ilmar Raua mälestusturniir
23. juuni 2016, 12:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mängitakse üheksa vooru Šveitsi süsteemis ühtses grupis mõtlemisajaga 1.30 tundi 40 käigule + 15 minutit partii lõpuni + 30 sekundit igale käigule mõlemale mängijale alates esimesest käigust. Võistluse auhinnafond on ligi 5000 eurot.
Viljandi kuulsaimat malemeistrit Ilmar Rauda (30. IV 1913, Viljandi – 13. VII 1941, Buenos Aires) peeti 1920. aastate lõpul ja 1930. aastatel üheks Eesti paremaks ja andekamaks maletajaks. Ta näitas häid tulemusi eri turniiridel ning tuli kahel korral (1934. aastal ja aastavahetusel 1938/1939) Eesti meistriks. Raud aitas Eesti meeskonna maleolümpial Argentinas Buenos Aireses 1939. aastal pronksile, kuid tema tegelikud võimed jäidki lõplikult avaldumata, sest talendikas maletaja suri vaid 28-aastasena kaugel kodumaast.
1966. aastast korraldatakse Viljandis Ilmar Raua mälestusturniiri, kus on alati rohkesti osalejaid ja esikoha pärast käib pingeline heitlus. Tänavu juunis ja juulis leiab Viljandis aset järjekorras juba 50. Ilmar Raua mälestusturniir. Pidamata jäi mälestusturniir vahepealsetel aastatel vaid korra, 1985. aastal.
Raud õppis maletama 10-aastaselt, õhutust malemängu peensustesse tungimiseks sai ta ajakirjas Ronk ilmunud I. Wittlichi malenurgast.
Eesti meistrivõistlustel Tallinnas 1934. aasta alguses õnnestus toona 20-aastasel Raual tulla aga mõnevõrra üllatuslikult vabariigi tšempioniks. Kaheksa osalejaga turniiril kogus Raud 5,5 punkti seitsmest ja edestas oma peamist rivaali Paul Schmidti poole punktiga, ehkki kaotas omavahelise partii.
Päevaleht kirjutas sel puhul: «Raud on sümpaatne noormees. Ta on väga vaikne ja tagasihoidlik. Kui meistriteturniir lõppes, kadus ta niisama vaikselt, kui tuligi.»
Rahvaleht märkis aga järgmist: «Valis avanguid, mis küll teaduslikult nõrgad, kuid viivad vastase oma seisu ülehindamisele. Nagu raudrull käsitleb Raud vastaseid. Kes vastu astub, see langeb. Alguses ta nagu ei saaks küllalt hoogu ja taganeb. Laseb tungida vastasel peale. Kui olukord on muutunud kriitiliseks, siis Raud alles alustab ja näitab täit mängujõudu. Kui juba kord otsad kindlalt käes, siis vastasel ei ole enam pääsu.»
«Väike, terashallide silmadega,» iseloomustas värsket Eesti meistrit Postimees.
Raamatus «Male Eestis» (1965) võetakse 1930. aastate algul aset leidnud malesündmused kokku: «Neil aastail andis meie kasvav maleliikumine kolm silmapaistvat maletajat – Paul Kerese, Ilmar Raua ja Paul Schmidti, kelle nimega on tihedalt seotud kodanliku Eesti male parimad saavutused. Tähelepanuväärne on see, et 1934. a. läks esikoht esmakordselt provintsi.»