Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Video: haraka nokk hiireviu peale ei hakka

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Sakala fotograaf Elmo Riig jäädvustas Sultsis hetke, kui lindude toidulauale tuli einet võtma hiireviu.

Nagu seisab ornitoloogiaühingu hiireviu lehel, on see Eesti arvukaim röövlind: pesitsusaegne arvukus on 6000-7000 paari, pesitseb ühtlaselt kogu Eestis. Hiireviu kuulub kolmandasse kaitsekategooriasse.

Maailma keeltes on hiireviu tuntud ka kui Buteo buteo (ladina), Common Buzzard (inglise), Hiirihaukka (soome), Peļu klijāns (läti), Buse variable (prantsuse), Mäusebussard (saksa), Обыкновенный канюк (vene), Ormvråk (rootsi) ja Osuri (jaapani).

Vanarahvas tundis hiireviud kui vihmakassi, vihmakulli, vihmaviud, vihmaviugi, vihmahaugast, pruunkulli, viukulli, kuivakulli ja viutsirku. Ilmselt ei eristatud hiireviud alati kaljukotkast, seetõttu on teada ka selliseid hiireviu nimesid, nagu jänesekull, tedrekull, jänesehüüp ja kiirekull. Saksa keele mõjutustega on hiireviu teada ka kui hiirepusard.

Tagasi üles