Juhtusin Viljandi muuseumis vaatama Endel Veliste tehtud fotosid 1980. aastate Viljandi tänavatest.
Repliik: Mineviku augud
/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
12. oktoober 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peale lapsepõlvest tuttava (ah, siin oli ju see maja ja seal too pood!) köitis mu tähelepanu toonane teekate. On tõesti hämmastav, milline kuumaastik tollal Viljandis valitses. Isegi kõige tihedama liiklusega kohtades oli üks auk teises kinni ja kõnnitee äärekivid olid «näritud».
Võrreldes kaosega, mille jättis Nõukogude aeg, tunduvad meie praegused tänavad vägagi head. Vähem kui paarkümne aastaga on ära tehtud suur töö.
Mõistagi on ühelt poolt õigus neil, kes ütlevad, et auklikke ja ebatasaseid teid leidub veel palju ja loorberitele puhkama jääda ei tohi: kõike saab ju teha paremini!
Teisalt kipume liiga tihti unustama, kust me tuleme. Kõike head lihtsalt ei saa nii kiirelt, kui tahaksime.
äpselt sama kehtib muide Eesti riigi kohta.