Särav klaas, helge surnuaiapüha ja vaimukas vabaõhuetendus

Paasapüha on õigeusu kirikus nii tähtis, et selleks ajaks tulid Obinitsa kohale ka teiste paikade preestrid. Võrumaal mitut kogudust teeniv isa Peeter oli oodatud ühe oma koguduse liikme kalmul. Foto: Tiina Sarv

Kõik sai alguse Ivo Lille näitusest Võrus. Võtsin pähe, et vaatan selle puhkuse ajal kindlasti ära. Kui rääkisin plaanist oma tuttavale setule Katrinile, pani ta ette sõita Võrumaale koos 19. augustil.

«Siis on paasapüha ja võin sulle teejuhiks olla,» pakkus ta.

Veidi üle saja kilomeetri sõitu mööda teed, mille iga käänaku peal olnuks põhjust õhata «Ilus oled, isamaa!» ja olemegi Võrumaa muuseumi juures. Eesti kuulsaima klaasikunstniku looming särab ja võlub kahes saalis. Kui mina lasen ennast looja jumalikul sädemel lihtsalt pimestada, siis Katrin arutleb põhjaliku ja uudishimuliku inimesena mõnegi taiese juures, kuidas see on tehtud. Pisut erinevatest lähenemisnurkadest hoolimata leiame väljapanekust lõpuks üsna ühised lemmikud.