/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
Veel paarkümmend aastat tagasi oleks olnud naljakas pöörata tähelepanu sellele, et jõulude ajal on lumi maas, väljas talveilm ja rohkem kui 20-kraadine pakanegi juba üle elatud. Praegu on see aga tähelepanuväärne, sest mina küll ei mäleta lähiajast nii talviseid jõule, kui on tänavu. Samas on mulle lapsepõlvest kõige eredamalt meelde jäänud just need erandlikud jõulud, kui maa oli must, sadas vihma ja jõuluvana oli sunnitud seetõttu tulema Žiguliga.
Niisiis: on lumi (seda tuleb kuuldavasti lähipäevil juurdegi), mõõdukad külmakraadid ja kõigele lisaks veel neli vaba päeva. Mida muud jõuluajalt tahta!
Ehk ainult seda, et osataks seda aega võimalikult mõnusalt ära kasutada. Pealegi näitavad viimaste aastate kogemused, et nii nagu võivad suve viis ilusamat päeva olla ära juunis, võib klassikaline talveilm meid rõõmustada vaid korra-kaks hooaja jooksul.
Seega kui jätta kõrvale kohustuslik jõuluõhtu kuuse juures koos prae, jõuluvana ja kingitustega, ei näe ma ühtegi põhjust, miks peaks (vähemalt) valge aja siseruumides ära kulutama. Võimalusi väljas tegutseda on Viljandi-suguses linnas rohkesti: saab minna lossimägedesse või Varesemägedesse jalutama, Viljandi järvele uisutama, Valuoja orgu või terviserajale suusatama või siis lihtsalt talve nautida. Sugugi kauge pole sõita ka Soomaale või Abja-Paluojalt ja Munamäe nõlvadelt suusarõõme otsima.
Valikuid on igale eale ja rahakotile, ole ainult hakkaja ja kasuta need ära.
Mõeldes aga tagasi lõppevale aastale, mis oli vaieldamatult viimase aja keerulisim, tundub, et mingisugune õiglus on maailmas olemas. Me oleme lihtsalt sellise vintsutamise peale ühed korralikud jõulud ära teeninud.