Jaak Allik: Omavalitsus või omavolitsus?

Jaak Allik
, Viljandi kultuuri- ja spordikomisjoni asendusliige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Allik
Jaak Allik Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

MIND HÄMMASTAS Tauno Tuula 12. augusti «Sakalas» Kalvi Kantsi kohta öeldu: «Ma ei oska hinnata keskuse endise juhataja noortejuhivõimeid, kuid minu hinnangul ei sobi ta kindlasti ühegi asutuse juhiks.»


Peale lauses leiduva loogikavea (kui juba ise arvad, et ei oska hinnata, miks sa siis hindad?) paneb nördima, millise järjekindlusega soovib Tuula maa sisse tampida ja Viljandist ära ajada võimekat noortejuhti, kes 2002. aastal pälvis esimesena Viljandi volikogu sisseseatud aasta noore auhinna.



Juhatades 2005. aastast Viljandimaa noortekeskust, on Kalvi Kants viinud selle töö tasemele, mida on seatud eeskujuks kogu Eestile (2007. aastal UNICEF-i tunnustus noorsootöö arendamise eest Viljandis).



MINA TUTVUSIN Kalvi Kantsiga aastal 2000, kui Viljandi abilinnapeana kutsusime koos projektijuht Rannar Rabaga ellu Viljandi noorte volikogu. Tollane kultuurikolledži üliõpilne Kants valiti noorte volikogu esimeseks spiikriks. Ta käivitas edukalt selle tegevuse ja meile sõitis uudistajaid mitmest omavalitsusest.



Kaks aastat hiljem, kui Kalvi Kants lõpetas kõrgkooli, kutsusin ta Ugalasse turundusjuhiks ning teatri müügi- ja reklaamitöö muutus kiiresti.



Kants suutis leida sponsoreid ning Ugalas hakkasid toimuma esietendusejärgsed kohviõhtud ja niinimetatud viimase etenduse peod. Täielikult muutus välireklaam: linnapilti ilmusid suured ja värvirõõmsad reklaamkastid.



Teatrimaja avanes linnale. Kalvi Kants tõi Viljandisse PÖFF-i, mis esimestel aastatel toimus Ugalas, sadu arvutifriike kõikjalt Eestist paelusid teatris peetavad võrgupeod...



ABILINNAPEANA olin 2000. aastal Viljandimaa noortekeskuse loomise juures ning olen ennast püüdnud kursis hoida selle käekäiguga. Algusaeg oli keerukas. Endine teatrimaja, kus keskus tegutses, jäi ilmselgelt kitsaks.



Kalvi Kants asus noortekeskust juhtima 2005. aastal, kui pikkade vaidluste tulemusena koliti Männimäele. Nüüdseks on keskus saanud täiesti uue näo ja hingamise. Kujundatud ja hoitud on stabiilset kollektiivi, tekkinud on hulk vabatahtlikke abilisi, paik on noorte hulgas omaks võetud.



Erisuguste tegevustega on keskusse koondatud tehnika-, muusika-, filmi-, arvuti- ja poliitikahuvilisi noori. Sponsorite, linna ja riigi abiga ehitati ekstreemspordihall ning rajati noorte tehnikakeskus. Edukalt korraldatakse kõige erinevamaid noorteüritusi üliõpilasteatrite festivalist seikluslaagriteni.



Noortekeskus on projektitoetuste abil toonud linna noorsootöö tarvis igal aastal täiendavalt 2-3 miljonit eelarvevälist krooni.



KÕIK OLI KENA ja linnavalitsuski oli rahul, kuni jäädi ette Tauno Tuulale. Et sisuliselt on probleem konkurentsis tema patroneeritava vee- ja motoklubiga, tunnistab Tuula oma artiklis ka ise, teatades, et motospordi harrastamine noorte tehnikakeskuses peab lõppema.



Absurdne on idee allutada noortekeskus linna kultuurihoonele. Tuula esitatud vormilised süüdistused on naeruväärsed. Ta tunnistab, et olles alates 2006. aastast noortekeskuse kõrgem organ (linna esindaja kaheliikmelises üldkoosolekus), tutvus ta alles 2009. aastal põhikirjaga, mille alusel nii keskus kui selle üldkoosolek tegutsevad. Seetõttu on loomulik, et ta üldkoosolekul lasuvad põhikirjalised kohustused kolm aastat lihtsalt täitmata jättis.



Nüüd leiab Tuula, et 2003. aastal kinnitatud põhikiri on ebaseaduslik, ning süüdistab selles millegipärast 2005. aastal tööle asunud tegevjuhti Kantsi.



Kõnekas on ka Tuula seisukoht: «Juhataja esimene mure peaks olema asutuse dokumentatsiooni ning juhtimise korrektsus ja ennekõike seadustele vastavus.»



MINA LEIAN, et Tauno Tuula nimetatu peaks olema tegevuse raam, mille  üle ongi pandud valvama asutuse (sisulist tööd mitte organiseerivad) kõrgemad ja kontrollorganid. Tegevjuhi esimene mure noortekeskuses peab olema sisuline töö ja noorte kaasamine sellesse. Viimati mainitu kohta pole Tuulal ega Viljandi linnavalitsusel olnud Kalvi Kantsile ühtegi etteheidet.


Tuula esitatud finantssüüdistused on aga lihtsalt alatud. Ta teab suurepäraselt, et niinimetatud lisatasusid on makstud, võttes aluseks endise nõukogu otsust, mida ta ise on kolm aastat vaikides aktsepteerinud, ja need kujutavad endast noortekeskuse töötajate töötasu nende vabast ajast ja keskusest väljaspool korraldatud ürituste eest.


Noortekeskuse juhi ja teiste töötajate palk on aga tõusnud proportsioonis teiste linnaasutuste palgatõusuga ning linnapea ja linnavalitsuse rahandusosakonna teadmisel.


Ringirahade kogumine raamatupidamise väliselt on loomulikult finantseeskirjade rikkumine, paraku nii Viljandis kui mujal laialt levinud praktika.



TÄNASES Viljandis peaks iga võimekat noort lausa kinni hoidma. Seetõttu on Tauno Tuula tegevus Kalvi Kantsi ja noortekeskuse hävitamise nimel minu arvates kuritahtlik ja linna huvidega vastuolus.


Seda aga, kui hägusaks hakkab Viljandis muutuma piir omavolitsuse ja omavalitsuse vahel, näitab fakt, et fraktsiooni Kodune Viljandi esimehe Mart Salumäe Viljandi linnapeale esitatud arupärimisele, mis käsitles  linnavalitsuse kontrolli Tauno Tuula tegevuse üle, saabus mõne päeva pärast Tuula meililt vastus.


Ta teatab selles ülbelt, et Viljandi linnavalitsus noortekeskust ei juhi ja seepärast pole ka linnaametnikel õigust keskuse töösse sekkuda (tunnistades seega valeks omaenda artiklis esitatud väite, et ta on noortekeskuse olukorrast andnud ülevaate Viljandi linnavalitsusele).


Kas Viljandi linnapea tõesti ei tea, et mis tahes kaebusele (rääkimata volikogu liikme ametlikust arupärimisest) vastamise ja olukorra lahendamise andmine inimesele, kelle tegevuse kohta aru päritakse, ei vasta ühelegi demokraatianormile ja on lihtsalt ebaseaduslik?



MULLE TUNDUB miskipärast, et Kalvi Kantsi «pahandused» algasid siis, kui ta ütles ära tungivast ettepanekust astuda Reformierakonda. Valimiste-eelses olukorras olevat hulk linnaasutuste juhte nüüd Reformierakonda astunud. Toompea kõige halvemad nõukogulikud kombed näikse kanduvat ka meie kodulinna.


Sellest, kus lõpeb Viljandis omavolitsus ja algab omavalitsus, tahaks kuulda Reformierakonna koalitsioonipartneritelt Isamaa ja Res Publica Liidust ja Keskerakonnast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles