Kuidas õnnitleda ja tunnustada heliloojat, dirigenti, muusikateadlast, õppejõudu, raadioajakirjanikku ja muusikut, kes on andnud hindamatu panuse eesti kultuuri ning keda nimetatakse eesti džässi isaks?
Palju õnne, papa Valter!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uskumatu, aga tõsi: pühapäeval, 10. märtsil saab 90-aastaseks elav muusikaentsüklopeedia Valter Ojakäär. Teda kutsutakse heatahtlikult papa Valteriks ning ta on endiselt tegus, pannes kirja lõike eesti muusikaloost.
Võiks näiteks korraldada raamatunäituse. Esimene raamat «Džässmuusika» ilmus tema sulest 1966. ja «Popmuusikast» 1978. aastal. Ilmumisajast hoolimata on mõlemad oma faktitruuduses praegugi kasutatavad. Lisaks neljaosaline eesti levimuusika ajaloo käsitlus «Vaibunud viiside kaja» (ilmunud aastal 2000) ning «Omad viisid võõras väes» (2003), «Sirp ja saksofon» (2008) ja «Oma laulu me leidsime üles» (2010). Kahasse raadioajakirjanikust poja Jaak Ojakääruga on ta kirjutanud raamatu Uno Naissoost «Põgene, vaba laps» (2011) ja «Eesti lemmiklaulude tekkelood» (2012). CD-l on välja antud tema raadiojutud.
Siiski puudutab laiemat avalikkust Valter Ojakääru helilooming, millest meenuvad tema väga headele tekstidele kirjutatud «Tihemetsa Tiina», «Rannakolhoosis», «See pole see», «Õhtu rannal», «Oma laulu ei leia ma üles», 2004. aastal laulupeolgi ette kantud «Sõit pilvelaeval» ja paljud teised.
Tema esimene teos, klaveritrio «Hommik läheneb», valmis 1955. aastal, tosin aastat hiljem ooper «Kuningal on külm». Samuti pärinevad tema sulest muusikalid «Suveöö ilmsi» (1977) ja «Winnetou» (1988), operett «Maskeraad Ungrus» (1987), lugematu hulk süite, tsükleid ja muusikapalu. Kogu loomingu loetelu läheks pikaks. Lisagem, et veerand sajandit mängis Valter Ojakäär saksofoni ja klarnetit Eesti Raadio sümfooniaorkestris.
Kogu elu muusikas ja muusikale pühendunud maestrole on parim kingitus kontsert. Nii on pühapäeval, 10. märtsil Kumus ja esmaspäeval, 11. märtsil Viljandi pärimusmuusika aidas kontsert, kus kõlavad Valter Ojakääru tuntud laulud Raivo Tafenau ansambli ja Liisi Koiksoni esituses.
Eeloleva kontserdi initsiaator on saksofonist Raivo Tafenau, kes lausus: «Kummardus Valter Ojakäärule oli plaanis, aga tõuke andis selleks Anne Erm. Arvan, et Valter Ojakäär on mõjutanud kõiki minu generatsiooni inimesi ja tänu Metsatöllule mõjutab ta meie nooremat põlvkonda. Nimetage veel üks eesti muusik või helilooja, kes enne Teist maailmasõda mängis džässbändis ja kelle muusikat teavad ka tänased noored. Ainuüksi tema laul «See pole see» kannab filosoofilist sõnumit, kuidas inimene kogu elu otsib, leiab, pettub ja alustab otsast peale. Teema on igavene ja muusika stiilipuhas!»