Kunstnik, joogaõpetaja ja tervisenõustaja Marika Blossfeldt avaldas kordustrüki oma raamatust «Looduslik toit. Täisväärtuslik elu» ning käis seda tutvustades paljudes Eesti paikades, ka Viljandis.
Õige toit on pärit loodusest, mitte keemiatehasest
25. jaanuar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik arstid ja toitumisspetsialistid on hakanud üha rohkem kiitma neid toiduaineid, mida sõid meie esivanemad ja mis on nii kasvatamisel, säilitamisel kui valmistamisel keemiast moondamata. Näiteks transrasvu täis margariini asemel soovitatakse leivale määrida jälle ehtsat võid ning praadimiseks kasutada searasva. Ja kui nisujahu laita, siis tuletagem meelde, et ammustel aegadel oligi sai vaid pidulaual — argipäeval söödi ikka musta leiba.
Kuulake oma keha
Natuke sellest, mis nõu andis Marika Blossfeldt, et me ennast hästi tunneksime, ei tahaks ohjeldamatult pugida ega võitleks lõunalt tulles tükk aega visalt pealetükkiva unega.
Kõigepealt rõhutas ta, et ühe malli järgi toituda ei ole õige — igal inimesel tuleb õppida kuulama oma keha. Tema üldine põhimõte on aga see, et toit peab olema nii naturaalne kui võimalik, siis on kõik korras.
Järgnes loetelu: köögi- ja puuviljad, salatid, seemned, pähklid, teraviljad, liha, piim, munad. Nendest pole midagi ära võetud, neile pole midagi sisse pandud.
«Kui süüa hommikul saia ja krõbinaid, oled keskhommikuks väsinud ja energiast tühi. Kohv krutib närvisüsteemi küll üles, kuid ei anna energiat,» rääkis nõustaja ning kiitis seepeale täisteraputrusid.
Ettevaatust glükoosisiirupiga
Marika Blossfeldt nentis sedagi, et sageli süüakse lõunat töölaua ääres, panemata tähele, mida üldse suhu pistetakse.
«Lõunasöögile järgneb surnud punkt, millest püütakse tassi kohvi või magusaga üle saada. Suhkur ja valge jahu on aga tühjad toidud ning maisist tehtud glükoosisiirup, mis on tuntud ka fruktoosisiirupina, tervisele lausa kahjulik,» kõneles ta ning jätkas: «Kui sööme toite, kus on sees glükoosisiirup, ei teki täiskõhutunnet. Glükoosisiirup otsekui programmeerib meie peaaju sellele, et tahame süüa üha uuesti ülimagusaid asju.»
Nimetatud magustaja valmistamisel kasutatakse Blossfeldti sõnul muu hulgas elavhõbedat. «Glükoosisiirupit leidub näiteks hommikusöögikrõbinates ja batoonides, samuti Kalevi šokolaadis.»
Teadaolevalt ohustavad tervist magusad mullijoogid, milles sisalduvad värvained ja kunstlikud magustajad on närvimürgid.
Kui kasutatakse suhkrut, võib seda ühes pudelis olla kuni 13 teelusikatäit. «USA teadlased seostavad laste sagenenud luumurde just magusate mullijookidega,» lausus Blossfeldt.
Samas möönis ta, et magusat me ju tahame ja seda vajab ka meie aju. «Head on mesi ja vahtrasiirup, samuti pruuni riisi siirup, agaavi nektar ja täistoorroosuhkur.»
Teadlikult tuleb süüa valke, mida sisaldavad piim ja liha, aga ka meil veel vähe tuntud kinoa.
«Meie aju koosneb suures osas rasvast ja rasvavaba dieet on tervisele kindlasti vastunäidustatud,» toonitas nõustaja. «Rasva saame lihast, kalast, linaseemnetest ja õlidest.»
Õlide puhul võib tekkida probleem loomuvastase töötlemise ja ka rääsumisega. Marika Blossfeldt kinnitas, et rafineeritud õli toiduks ei sobi. Üldteada on seegi, et praadimiseks ei tohi kasutada külmpressitud õlisid, sest neis tekivad kuumutamisel kantserogeensed ühendid. Praadimiseks sobivad searasv, selitatud või ja kookosõli.
Vesi on parim
Mida teha, kui pärast lõunat saabub juba jutuks olnud surnud punkt?
Marika Blossfeldt soovitas: «Enne kui lähete kohvi keetma või haarate šokolaadi järele, jooge klaas või kaks vett. Siis kuulake oma keha: kas te tahategi enam kohvi või magusat?»
Kui šokolaadiisu on suur, soovitab ta sellist, mille kakaosisaldus on vähemalt 70 protsenti. Ta kiitis ka rohkesti antioksüdante sisaldavaid värvilisi marju ja köögivilju, pähkleid, kakaod ja küüslauku ning lisas, et tähtsusetu pole lõõgastunud ja rahulikus meeleolus einestamine, et toit korralikult imenduks.
Teatavasti on inimene nõrk ja kipub libastuma. Siis võiksid toeks ja lohutuseks olla elutarga südamearsti, Tartu ülikooli emeriitprofessori Rein Teesalu sõnad, et keegi meist pole söögilaua taga patust vaba, aga komistamine ei tohi olla takistuseks õige elustiili poole püüdlemisel.