Põllumajandusminister on veendunud, et põllumeeste otsetoetuste suurused määratakse kindlaks läbirääkimistel. Brüsselisse saadetud vana traktor on aga oma nõudmiste näitamiseks hea moodus.
Minister: veenma peab liikmesriike
13. november 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
22. ja 23. novembril hakkavad Euroopa Liidu valitsusjuhid Brüsselis arutama eelarvekava aastateks 2014—2020 ja need otsused avaldavad otsest mõju Eesti põllumeeste otsetoetuste suurusele.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, keda on vaja veenda, et Eesti põllumehed hakkaksid saama vähemalt Euroopa Liidu keskmist otsetoetust?
Kõige rohkem on vaja veenda teisi liikmesriike. Otsuseid teevad selles küsimuses põllumajandusministrite nõukogu ja europarlament.
Kas selline aktsioon, mille käigus sõidutatakse vana traktor Tallinnast Brüsselisse, võib otsetoetuste suurendamisele kaasa aidata?
Et sõnum kohale jõuaks, on iga rahumeelne aktsioon hea. Siis näevad ka teiste riikide inimesed, et see pole vaid poliitikute mõte, vaid surve tuleb altpoolt.
Mina isiklikult ei ole aktiivsete meeleavalduste toetaja, sest tegelikud läbimurded tehakse nendes küsimustes läbirääkimiste laua taga. Üks tagasihoidlik traktor ei tekita kindlasti mingit segadust.
Brüssel näeb kõiksugu meeleavaldusi väga sageli ning tihti on protestijad põllumehed. Kas pole ohtu, et seal ollakse meeleavaldustega nii harjunud, et neid ei panda enam üldse tähele?
Et Euroopa Liidu ühine eelarve on suuresti maamajanduse eelarve, on põllumehi protestijate hulgas üsna palju. Nõudjaid on ka meil ja väga eri elualadel, aga kas me oleme nendega nii harjunud, et ei pane neid üldse tähele? Ma ei arva nii.
Meeleavaldused on kindlasti paremad lahendused kui näiteks streigid.
Eesti otsetoetuste suurendamine ei meeldi tõenäoliselt ülejäänud riikide põllumeestele, kes kaotavad nii konkurentsieelise Eesti ja teiste Baltimaade ees. Tundub, et teised riigid ei tahagi mingeid muudatusi.
Eesti põllumeeste otsetoetuste suurendamine tähendab tõepoolest, et kelleltki tuleb neid vähemaks võtta ja see on valus. Aga võrdsed võimalused ja konkurentsitingimused on Euroopa Liidu toimimise alus.
Võiks ju küsida, kas meile või soomlastele või sakslastele meeldis ESM (Euroopa stabiilsusmehhanism) või EFSF (Euroopa finantsstabiilsuse fond — toimetus) ja Kreeka toetamine? Ei meeldinud, aga ikka toetati. Samasugune solidaarsus peaks olema ka põllumajanduspoliitikas.
Kuidas suhtutatakse Balti riikide põllumeeste otsetoetuste teemasse vanades Euroopa Liidu riikides? Kas seda teemat üldse arutatakse või jäetakse see ühiskohtumistel päevakorrast välja ning teiste riikide ministrid ei taha sel teemal rääkida?
Räägitakse ikka. Enam kui poolte kolleegidega olen sellest rääkinud ja leidnud mõistmist. Aga seda, kuidas ühes või teises riigis otsetoetuste teemal otsustatakse, on veel vara öelda. Euroopa on pidevas muutumises ning valitsused vahetuvad tihti.
TOETUSED
Tabelis on toodud riik ja põllumeestele makstava otsetoetuse summa hektari kohta eurodes.
Malta 696
Holland 457
Belgia 435
Itaalia 405
Kreeka 384
Küpros 372
Taani 363
Sloveenia 325
Saksamaa 319
Prantsusmaa 296
Luksemburg 275
Iirimaa 271
Austria 262
Ungari 260
Tšehhi 257
Soome 237
Rootsi 235
Bulgaaria 233
Hispaania 229
Suurbritannia 229
Poola 215
Slovakkia 206
Portugal 188
Rumeenia 183
Leedu 144
Eesti 117
Läti 95
Allikas: põllumajandusministeerium