Viljandi järvel peetud lennupikniku uudistajad olid jahmunud, saades kuu aega hiljem keskkonnainspektsioonilt hoiatustrahvi selle eest, et olid oma sõiduki randa parkinud.
Pikniku publikut üllatas parkimistrahv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inspektorid tuvastasid vabariigi aastapäeval peetud lennupikniku ajal enam kui 30 autot, mille huvilised olid parkinud randa veepiirile ja selle lähedusse piiranguvööndi alale.
«Tegemist on Viljandi maastikukaitsealaga ja randa sõitmine on keelatud ka linna heakorraeeskirjas,» selgitas keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo juhataja kohusetäitja Naima Täär.
Ranna või kalda piiranguvööndis on väljaspool selleks ettenähtud teid keelatud mootorsõidukitega liikuda aastaajast olenemata. Viljandi järvel on vööndi laius 100 meetrit.
Üks kolmapäeval trahviteate saanud inimene arvas, et eksinuid oleks võinud valjuhääldaja kaudu hoiatada, et nad
autosid randa ei pargiks. Teisest linnast tulnuna ei osanud ta mõistatada, kus veepiir kulgeb, sest lumi oli maas ning piirdelinte ja keelumärke polnud. Nii parkis ta teiste kõrvale ning kohapeal ei juhtinud keegi eksimusele tähelepanu.
Kontrolli teinud vaneminspektor Jaanus Tera rääkis, et enamik pikniku pealtvaatajaid jättis auto ranna lähedal asuvasse suurde parklasse.
Keskkonnainspektsioon oli korraldajaid varem hoiatanud, et maastikukaitsealal avaliku ürituse tegemiseks on tarvis selle valitseja ehk keskkonnaameti kooskõlastust, kuid nood jätsid selle hankimata.
«Kooskõlastus oleks arusaamatused ära hoidnud,» arvas Tera.
Inspektorid on viie valesti pargitud auto omaniku kutsunud büroosse, kus neile tehti hoiatusmenetluse korras 200-kroonine trahv. Ülejäänud rikkujaid selgitatakse praegu välja.
«Eeldan, et enamik trahvituid on meie peale solvunud,» lausus Naima Täär.
«Ega me saagi öelda, et inimesed on tahtlikult seadust rikkunud. Seepärast piirdusime hoiatustrahviga, mida karistusregistrisse ei kanta.»
Kui isik hoiatusmenetlusega ei nõustu, alustatakse kiir- või üldmenetlus.
Heakorraeeskirja rikkumise eest näeb seadus ette rahatrahvi kuni 6000 krooni, hoiatustrahvi suuruseks on seaduse järgi kuni 200 krooni.
Artikli täielikku versioon saab lugeda
«Sakala»neljapäevasest paberväljaandest.