Haiglajuht tahab, et arstid saaksid otsustamises rohkem kaasa rääkida

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priit Tampere kinnitab, et pole Viljandi haiglat juhtides Reformierakonna soosik, vaid sõltumatu mees, kes tahab maakonnale üliolulise asutuse tulevikku kindlustada.
Priit Tampere kinnitab, et pole Viljandi haiglat juhtides Reformierakonna soosik, vaid sõltumatu mees, kes tahab maakonnale üliolulise asutuse tulevikku kindlustada. Foto: Elmo Riig / Sakala

13. augustist töötab Viljandi haigla juhatuse esimehena Priit Tampere, kes enne seda oli pikka aega ametis Eesti Energias.

Priit Tampere, mis võis olla see, mis pani haigla nõukogu teid teistele kandidaatidele eelistama?

Võib-olla minu senised töökogemused. Olen eri meeskondadega Eesti Energias ellu viinud mitu suurt muudatust ja projekti ning töötanud kollektiividega, millesse kuulus inimesi kogu maailmast, näiteks Lõuna-Aafrikast, Venemaalt, Rumeeniast ja Prantsusmaalt.

Vedasime ellu projekti, mis muutis kogu Eesti Energia jaemüügi protsessimudelit. Arved on sellest vaid väike osa. Osalesin oma meeskonnaga näiteks Kõu toodete turuletoomises ja eurole ülemineku projektis.

Kui oma ametlikku elulugu hakkasin üle vaatama — ma ei olnud oma kümme aastat seda puudutanud —, sai tunni ajaga kaks lehekülge täis kirjutatud.

Ei tea, kas see on hea või halb, aga suur osa mu lähedastest on seotud meditsiiniga. Minu vanaisa töötas Maarjamõisas ning ema, õde ja naine on arstid. Meie vanem tütar Marianna õpib küll geenitehnoloogiat, aga seegi on meditsiiniga üsna tihedalt seotud.

Ka minul oli arstikutse üks võimalikke valikuid.

Palun nii teilt kui lugejatelt vabandust, et olen teid elektriinseneriks nimetanud. Mis eriala tegelikult õppisite?

Mul on õieti kaks diplomit: maaülikoolis õppisin maainseneriks ja Mainoris ärijuhtimist.

Täpselt samamoodi nagu elektrihariduse puudumine ei takistanud mind Eesti Energias hakkama saamast, ei pea ma meditsiinihariduse puudumist takistuseks haigla juhtimisel, selle organisatsiooni toimimise loogika mõistmisel ja suunamisel.

Loomulikult on kergem alustada, kui tead täpselt, milline on teenuse detailne sisu. See on pluss, aga kindlasti mitte määrav.

Usun, et olen suutnud senise tegevusega näidata: teen oma asju ausalt ja avatult ning selline on olnud ka tagasiside minu eelmistelt meeskondadelt.

Kas teid koondati Eesti Energiast?

Ei (hakkab naerma). Vabaturu ettevalmistus käib täie hooga. Läti ja Leedu ootavad oma järge, suund oleks olnud sinnapoole. Tundsin ennast lahkumisavaldust esitades veidi halvasti, aga ma selgitasin põhjusi ja loodan, et mingit halba maiku äratulekust ei jäänud. Nii on inimesed mulle kinnitanud ka. Viljandisse asumine on ikka isiklikust elust tingitud otsus.

Kas olete Reformierakonna liige?

Ma ei ole mitte ühegi partei liige ja usun, et ei ole seni ühelegi erakonnale andnud põhjust ennast poliitiliselt määratleda. Tahan ka haigla igapäevatöö poliitikast võimalikult kaugel hoida.

Linnalegendidega jätkates: sageli on tark naine see kael, kes pead, see tähendab meest keerab.

Võin öelda mida tahes ja kinnitada, et ma ei aruta tööasju oma lähedastega ega lase ennast neil mõjutada, aga et see tõepoolest nii on, saavad tõestada vaid minu otsused.

Loodan, et inimesed selle peale ei pahanda, kui ma vahel haigla sööklas koos naisega einestan.

Aasta lõpul selgub, kas Viljandi uuele haiglahoonele tuleb Euroopa Liidu raha. Uue maja asukohti on pakutud vist kümne ringis. Kas ka teil on mingi eelistus?

Oleme seda haiglas juba arutanud, muidugi tuleb taas rääkida ka linnaga ja võimalikud asukohad uuesti üle vaadata.

Minuni on jõudnud praegu vähem või rohkem ametlike pakkumistena ikka Musta tee ja Jämejala õunaaed, aga ma ei taha midagi kinnitada ega välistada, sest miski pole veel selge.

Mis Viljandi haiglale mõeldes kõige rohkem muret teeb? Millega peate hakkama saama?

Tahan avatust. See on võib-olla ümmargune sõna, aga soovin, et Viljandi haigla oleks rohkem viljandlastega koos, mitte eraldi mäe otsas. See algab meeskonnast, eelkõige juhtkonnast. Aus ja avatud asjadest rääkimine on nagu vundament, millele on võimalik head ja tublit meeskonda luua.

Avatus algab ka selgusest, milleks ja kellele Viljandi haiglat vaja on. Alles siis, kui see on meile endile selge, on võimalik midagi luua.

Võin teile öelda, et Viljandi haiglat on vaja kõigile viljandimaalastele, kel on tervisemuresid.

On eri sihtrühmi. Näiteks kui räägime psühhiaatriahaiglast, siis seal on palju patsiente kogu Eestist; kui aga eriarstide vastuvõtust, on selge, et tullakse oma maakonnast. On veel taastusravi ning inimesed, kes on sellest teenusest huvitatud. Ja nii edasi.

See kõik tuleb tasakaalus hoida, teada, mida ja mis järjekorras me teeme.

On arstiabi valdkonnad, mis peavad olema maakonnas kättesaadavad, ja nii peab see ka jääma. Selle eest tuleb võidelda, hoolitseda, et suudaksime anda abi piisavalt heal tasemel. Lisaks on teenused, mida pakume laiemalt. Pingelise eelarve puhul on täpne kalkuleerimine väga vajalik. Me ei saa nii, et lubame kõigile kõike, poole aastaga on raha otsas ning võime uksed kinni panna.

Põhjalikult tuleb läbi mõelda ka koostöö perearstidega.

Kas näete juba praegu mõnd kokkuhoiukohta?

Võtan aega, et praegune süsteem endale selgeks teha. Vaatan kindlasti ka kulud ja lepingud üle. On liiga vara sellele küsimusele vastata, samas kinnitan, et tormates ma midagi muutma ei hakka.

Kas teil on mingi imeplaan, kuidas saada Viljandisse neid arste, keda on siia väga vaja?

Ega siin head retsepti ole. Tuleb kasutada isiklikke kontakte. Teiseks tahaks teha koostööd linna ettevõtete ja linnavalitsusega, et Viljandisse tööle tuleva arsti abikaasa siin võimaluse korral kvalifikatsioonile vastava töö leiaks. Või kui kuhugi tuleb töötaja, kelle pereliige on meedik ja võiks meil töötada, siis me saaksime sellest kohe teada. Viljandi ettevõtete ühine infoväli oleks tublisti kasuks.

Tihedaid kontakte tuleb hoida ja leida ülikooliga, lisaks otsida üles Viljandi juurtega inimesed. Kindlasti on väga oluline Viljandi haigla maine, selle kujundamine. Pean silmas ka seda, mida haigla sees sellest asutusest räägitakse.

Plussidest ja miinustest tuleb avalikult kõnelda. Kõige halvem variant on kedagi pettusega siia meelitada.

Mina tahan siin olla pigem oma kogemuste majjatooja ning selle meeskonna hea tahte suunaja, eestvedaja ja vormistaja, mitte taganttõukav piitsaplaksutaja.

Mis saab käsunduslepingutest?

Tahan seda uurida. Asi tuleb selgeks saada, enne kui hakkame uusi kollektiivlepinguid arutama ja sõlmima.

Mis võiks Viljandi haiglas aasta pärast teistmoodi olla?

Loodan ja tahan, et meil on ühtne meeskond.

Selge peab olema, mis saab haigla suurest hoonest. Praegu on kõik sealsed otsused nii ja naa: kas teeme mõne asja hästi ära või vaid nõnda, et see püsiks järgmise aastani. Sellised otsused ei ole isegi lühikeses perspektiivis head, pigem rahuldavad, pikemat aega silmas pidades aga halvad.

Peame oma meeskonnaga suutma ette näha võimalikke kaugemaid tulevikustsenaariume. Mitte kitsalt finantsilises mõttes, vaid kogu haigla soovitavat arengut arvesse võttes. Inimestel on kindlam töötada, kui nad teavad, kuhu liigume ja mis meid ees ootab.

Peame oma töötajaid rohkem hindama ja tunnustama.

Teie eelkäija selles ametis Ülle Lumi tegi pretsedenditult «Sakalale» antud intervjuus ettepaneku teie nõunikuna tööle asuda. Mida selle kohta ütlete?

Ma olen kõikidele jutuajamistele avatud. Kindlasti kuulan kõik inimesed ära.

Kas teie lähemast meeskonnast on puudu mõni spetsialist?

Tahan meeskonda laiendada, kaasata juhtimisse rohkem meedikuid. Teie-meie suhtumine on kõige hullem. Kui me ühist asja ei aja, ei tule sellest ka midagi välja.

Inimesi on palju, mul ei ole veel täielikku pilti, milleks keegi võimeline on, millised alad on katmata või poolikult kaetud.

Kas olete rahul, et elus nii suure muudatuse tegite?

Ma ei tulnud Viljandisse raha teenima. Et ma ei ole siin ametikoha, vaid töö sisu pärast, olen vaba ning saan mõelda ja öelda, mida õigeks pean.

Mulle pole see just lapsepõlve tagasitulek, aga siiski. Ma ei ole üle kümne aasta saanud Viljandi elus kaasa rääkida, siin sisuliselt midagi ära teha. Loodan, et minust on kogukonnale kasu.

ISIK
Priit Tampere

• Sündinud 9. aprillil 1966.
• Lõpetanud Viljandi Paalalinna gümnaasiumi, maaülikooli ja Mainori kõrgkooli.
• Töötanud eri ametikohtadel Eesti Energias, viimati kliendivaldkonna juhina. Tänavu 13. augustist Viljandi haigla juhatuse esimees.
• Abielus Viljandi haigla dermatoloogi Marge Tamperega, peres tütred Marianna ja Miia Margaret.
• Harrastab tennist, purjetamist ja alpinismi.
Allikas: Priit Tampere

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles