Jaanilaupäev tõi Karksisse üle kolmesaja jooksja

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanijooks
Jaanijooks Foto: Kai Kannistu

Jaanilaupäeval anti Karksi ordulinnuse varemetes jaanijooksu stardipauk. 4,4 kilomeetri pikkune Arcticu põhijooks oli juba 35. ning seekord tegi ringi ümber Karksi paisjärve 281 jooksjat ja kepikõndijat. Lastejooksudel osales sadakond poissi ja tüdrukut.

Jaanijooksu üldvõitjaks tuli Paistu vallast pärit Keio Kits, kes oli rajal kõige kiirem viiendat aastat järjest. Seekordne võiduaeg oli 14 minutit ja 27 sekundit.

Parim naine oli Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi all võistlev Liina Luik. Tema jooksis välja aja 17 minutit ja 7 sekundit ning sai kokkuvõttes 13. koha.

Peakohtunik Mart Kurs kasutas jaanijooksu tulemuste iseloomustamiseks ühelt pealtvaatajalt kuuldud sõnu, et need olla kõvemad kui mõnel Eesti suurel võistlusel. «See ei ole mitte ainult lihtsureliku jooks, vaid esimesed jooksevad siin ikka väga hästi. Naiste klass oli eriti võimas,» rääkis ta. Laupäeval oli Karksis tema sõnul kohal neli Eesti paremat jooksunaist.

Meelitavad lossimäed ja lastejooksud

Kiiremad jooksjad läbisid järveäärse vahelduva maastikuga raja veerand tunniga ning viimased jõudsid kohale 46 minutiga.

Peakohtuniku jutu järgi ongi jaanijooks võistlus, kus ühelt poolt on kohal tipud, kellele jagatakse auhindu ja karikaid, aga teisalt massi järgi on tegu ikka rahvajooksuga.

«Jõnks suurema osavõtjate hulga poole käis siis, kui viisime jooksu aastaid tagasi lossimägedesse,» tähendas Kurs. Ürgorg ja lossivaremed ongi tema arvates need, mis inimestele Karksi-Nuias meeldivad ja meelde jäävad.

«Teine mõjur oli see, et kutsusime lapsed osalema. Sadakonda last jooksmas näha on omaette elamus,» lausus Kurs. Nii ei tähendagi jaanijooks enam ammu ainult ümber Karksi paisjärve jooksmist, vaid kätkeb endas mõnesajameetrised Limpa lastejooksud ja kepikõndijate liikumisrõõmu.

See, et põhidistantsil osalevad ka kepikõndijad, pole peakohtuniku sõnul osalejate arvu eriti kasvatanud. Neid oli tänavu mõniteist, mullu natuke rohkem.

«Kepikõndijad ei tule ju siia võistlema, nad lihtsalt läbivad raja,» tähendas Mart Kurs. Tema tõdemust mööda võib oma osa olla sellel, et kepikõndijatele eraldi auhindu pole, kuigi ühele on garanteeritud loosiauhind, et nad ikka esindatud oleksid.

«Ei oska neid muud moodi autasustada, ei saa ju panna kepikõndijat aja peale kõndima,» selgitas Kurs. Ta lisas, et loodab neilt muidugi suuremat huvi, aga ilmselt mõjutas tänavust osavõttu ilm.

Oli isegi neid, kes panid ennast kirja, aga kohale ei tulnud, sest kartsid vihma.

Kursi kinnitusel polnud sombune jaaniilm jooksuks sugugi paha, vaid hoopis mõnus ja seda eriti neile, kes olid juba sporti teinud. «Igal ilmal on omad plussid ja miinused ning kui sa paha ilmaga asja ära teed, tunned veel rohkem mõnu. Raskelt saadud asi on ikka mõnusam kui kergelt tulnud võit.»   

Lõpp pigistab jooksjast viimase välja

Ent ümber Karksi paisjärve kulgev rada ei ole ühegi ilmaga kergete killast.

«Rada on raske, sest lõpp läheb ju mäkke. Sellepärast nad ongi seal kõhuli maas,» märkis Mart Kurs. «Kui mõne päris jooksumehega rääkida, siis nemad lõpu raskust hindavadki.»

Võib-olla aitab just nõudlik rada täituda ühel peakohtuniku lootusel. Ta tahaks nimelt jõuda niikaugele, et jaanipäeval ei tuldaks korra aastas jooksurajale show’d tegema, vaid valmistutaks enne natukenegi. «Selles ongi ju sporditegemise mõte, et inimene harjutab regulaarselt ega tule vaid üheks päevaks etteastet tegema,» lausus Kurs.

Üldiselt on rahvaspordi tase tema hinnangul tõusnud. Mitte küll kooliõpilaste seas, neid olla kohalikust gümnaasiumist igal aastal mõnikümmend. «Nad on noored. Kõigepealt tahab elu elamist ja alles siis hakkavad spordi poole vaatama,» ütles Kurs. Ta lisas, et mõtlemine käib tema meelest just niipidi, sest veidike vanemate seas on huvi liikumise vastu juba hulga suurem.

Erinevatel distantsidel jaanijooksust osavõtjate rekord 446 inimesega jääb möödunud aastasse, nagu ka Keio Kitse rajarekord 14 minutit ja 14 sekundit.

«Arvestades tänavust ilma, jooksis ta samal tasemel mis mullu,» sõnas peakohtunik. «Tulemus oli võitjal väga hea, sest teisi polnud veel nähagi!» Ta märkis, et Keio Kitse tänavune aeg kuulub ilmselt samuti 35-aastase ajalooga jooksu viie parema hulka.

VÕITJAD
35. jaanijooksu meeste esikolmik
I Keio Kits, aeg 14.27
II Heinar Vaine, aeg 15.18
III Karel Viigipuu, aeg 15.27

35. jaanijooksu naiste esikolmik
I Liina Luik, aeg 17.07
II Lily Luik, aeg 17.36
III Grete Tõnne, aeg 17.50
 
35. jaanijooksu parim Karksi valla mees ja naine
Joosep Mooses, aeg 17.14
Kerti Einstein, aeg 20.21
Allikas: mittetulundusühing Karksi Sport

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles