Valuoja org tõmbab ideid ja lagastajaid

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eemalt avaneb Valuoja orule lausa maaliline vaade ning ilmselt annab roheline ala keset linna enamikule meist häid tundeid.
Eemalt avaneb Valuoja orule lausa maaliline vaade ning ilmselt annab roheline ala keset linna enamikule meist häid tundeid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mis teile meeldiks rohkem: kas kauni vaate ja vuliseva ojaga park, vabaõhupeldik, miniatuurne Hansa-Euroopa, joodikute magala, lammaste karjamaa, koerte jalutamise park või metsistuva loodusega nurgake?

Kõik need võimalused sobituvad üsna Viljandi südames asuva Valuoja oruga. Osa nimetatud variante on välja pakutud ideedena, osa on omaalgatuslikult teoks saanud.

Nõnda vuliseb läbi oru paisutatud oja ning eemalt avaneb haljasalale ilus vaade, aga justkui vääramatu jõuna on see saanud ka joodikute ja lagastajate tallermaaks.

Kohati näib org lihtsalt metsistuvat. Mullu sügisest vedeleb siin-seal murdunud jämedaid oksi ning kaagid teevad neile aeg-ajalt lisa. Turu tänava ristmikust läbi oru Paalalinna poole viiv asfalttee kasvab aga tasapisi kinni.

Kui «Sakala» üleeile hommikul linnavalitsusele oksarisust teatas, koristati suur osa sellest ära. Majandusameti peaspetsialist Kaidi Braun nentis, et eks nii tööd kui järelevalvet saa alati hoolsamini teha. Kõnealused hooldustööd on osaühingu Floreas Viljandi ülesanne.

Kinni kasvava kõnnitee kohta lausus Braun, et mitukümmend aastat tagasi asfalteeritud tee vajab parandamist, sest aeg ja nõlvast alla voolavad sajuveed on oma töö teinud. Praegu majandusamet remondilubadust välja ei käi. Brauni kinnitusel on teed järjepidevalt puhastatud, kuid ega looduse vastu saa — teeääred kasvavad üsna kiiresti kinni.

«Kui Valuoja orust üldiselt rääkida, siis kahjuks on see Viljandis piirkond, mis lausa kisub huligaane ligi,» ütles Braun. «Sajaprotsendiliselt toimivat lahendust, kuidas näiteks pingid ja prügikastid lõhkumiskindlaks teha, pole. Kindlasti aitaks see, kui meil kõigil oleks lõhkumist nähes rohkem julgust, tahet ja ka närvi sekkuda.»

Politsei pressiesindaja Agu Lall nentis, et politsei ei pea eraldi statistikat, kui sageli tuleb Valuoja orus korrarikkujaid talitseda, aga eriti suvisel ajal seda juhtub. Sel esmaspäeval teatati politseile, et seal läks kakluseks ning üks noormees sai viga.

«Valuoja org on politseipatrullide tähelepanu all,» kinnitas Lall. «Enamasti tuleb seal tegelda purjutajatega.»

Nagu ta lisas, sõidab politsei sealt soojal ajal sageli läbi jalgratta või rolleriga, millega pääseb kiiresti ligi sinna, kuhu autoga ei saa sõita.

Mõtted minevikust

Valuoja oru tuleviku kohta on aastate jooksul visandatud mitmesuguseid plaane.

2004. aasta septembris Viljandis seminari pidanud seitsme välisriigi arhitektid soovitasid Valuoja rohelusse luua puhkealasid. Nad pidasid heaks mõtteks oru nõlvale suvekohvik rajada. Välisarhitektid polnud nõus, et rohelus kaob elumajade või suurte kaubakeskuste alla.

2005. aasta algul ütles toonane Viljandi linnapea Malle Vahtra, et tema näeb Valuoja orgu ilusa rohelise pargina.

«Siinkohal tahan välja käia intrigeeriva isikliku soovi. Mulle meeldiks, kui Valuoja orus oleks ilus aedik lammaste ja talledega, keda lapsed saaksid vaatamas käia. Olen sellist pilti ühes Saksa väikelinnas näinud,» rääkis ta. «Kui sõita Tallinna maanteed pidi Viljandist välja, hakkavad mulle Karula järve ääres silma lambad. Nad sobivad maastikku nii hästi, tekitavad hea tunde.»

Samas nentis Vahtra, et linnapea üksi ei saa Valuoja orule uut ilmet kujundada ning kardetavasti praagitakse lammaste ja tallede mõte välja. Ta lisas, et Valuoja org võiks olla rahulik ja intiimne koht, kus ei käi kogu aeg aktiivne tegevus.

Sama aasta suvel said hoopiski koeraomanikud linnavalitsuselt loa rajada Valuoja orgu, täpsemalt öeldes selle Vaksali tänava poolsesse soppi puhkepark, kus nende neljajalgsetel sõpradel oleks võimalik joosta ja suplemas käia.

Aasta hiljem nentis pargi idee algataja, Männimäe loomakliiniku juhataja Riina Jõgila, et pärast infotahvli paigaldamist jäi asi soiku, sest ilm ei soosinud plaanitud töid ning ka toetajate leidmine ei edenenud.

2010. aastal tulid taas päevakorrale lambad. Rohelise mõtteviisi vedaja, ettevõtja Peep Tobreluts esitas linnavalitsusele palve panna suveks Valuoja orgu aedikusse elama kolm lammast, keda lapsed saaksid uudistamas käia. Ühtlasi hoolitseksid lambad selle eest, et orus ei vohaks hein.

Toonane linnapea Kalle Jents märkis seepeale, et kesklinn pole turismitalu. Pealegi polnud tema sõnul Tobrelutsul selget lahendust, millised peaksid aedikud olema ja mida teha lambapabulatega. Tobreluts omakorda väitis, et linn isegi ei soovinud seda teemat temaga põhjalikumalt arutada.

Samal ajal, 2010. aasta suvel käis Valuoja oru kohta idee välja linnavalitsuse liige ja ettevõtja Tauno Tuula. Tema nägemuses peaks 2015. aastaks Valuoja orgu valmima Mini-Euroopa, kuhu hansalinnad rajaksid tutvustamiseks endale iseloomuliku ehitise maketi. Teiste hoonete seas võiks olla ka Viljandi ordulinnuse makett. Kõik hooned oleksid mõõtkavas 1:50.

Uue aja tuuled

Väär oleks väita, et aastate jooksul pole peale heinaniitmise Valuoja orus midagi tehtud. Ümbrust ilmestavad väikesed sillad, lapsi rõõmustab mänguväljak, jalutajatele ja ratturitele rajati asfalttee, org sai pimedal ajal valgemaks, turu poolt hõlbustati sademevee pääsu ojja ning oma aktsendi annab orule uue elu saanud hoone Ugala-poolsel nõlval.

Viljandi praegune linnapea Loit Kivistik ütles, et linnavalitsus pole oru atraktiivsemaks muutmise plaane kõrvale heitnud, aga midagi kindlat on vara lubada.

Praegu jätkab linnavalitsus tema sõnul Mini-Euroopa ehk nüüd täpsemalt öeldes Mini-Hansa mõtte arendamist.

«Idee ei ole veel kindlasse vormi saanud ja seepärast ei taha ma sel teemal spekuleerida,» lausus ta. «Näis, kas mõte ka realiseerub. Selleks peavad kaasa tulema teised hansalinnad. Me pole neile isegi ametlikku kutset saatnud, kuid teeme seda peatselt.»

Üks asi on Kivistiku sõnul aga selge: kesklinna roheala peab saama atraktiivseks ja rahvale omasemaks, kui ta on praegu. «Tegeleme lähiajal sellega süvendatult,» lubas ta.

Linnapea ütles, et talviti on õnnestunud Valuoja orgu tuua suusatajad, kellele tehakse sinna sõidurajad. Suviti võiks leida võimalused pargis ringi sõita ratta ja rulluiskudega või joosta — praegu viivad teed sealt lihtsalt läbi.

Mitmel korral jutuks tulnud lammaste karjatamise kohta märkis Kivistik, et see on küll põnev ettepanek, aga põllumajandus pole kesklinnas mõistlik lahendus. Koerte jalutamiseks ruumi leidmine on meeri sõnul igipõline teema, aga kahjuks pole lahenduseni jõutud.

Valuoja orust purjutajate peletamist ei taha ta pidada võimatuks ülesandeks, kuid kahjuks leiavad sellised tegelased lihtsalt mõne uue paiga, kuni on lõpuks ringiga tagasi. «See on kurb tõsiasi,» möönis linnapea.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles