Abja-Paluoja sportijad treenivad uhiuues saalis

Abja gümnaasiumi kõrval avati täismõõtmetes spordisaal. Avaaktuse lõpetas koolidirektor Jüri Ojamaa, visates korvpallilahinguks õhku Mulgi kuue värvides palli. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuigi nii mõnigi võib küsida, kas kahe ja poole tuhande elanikuga omavalitsus suudab ülal pidada suurt spordikompleksi, näitas Abja vald mulgilikku joont ja avas uhke spordisaali. Järgmiseks mõlgub mõttes ehitada kooli soklikorrusele ujula.

Saali sisemine osa läks maksma ligikaudu 300 000 eurot.

«Kõik see betoonaluse tegemine, tasandamine ja palliväljakute ehitamine oli puhtalt omavahenditest,» ütles Abja vallavanem Peeter Rahnel ja lisas, et sinna juurde ei ole arvestatud majakarbi rajamise maksumust.

Ümbrishoone valmis juba mullu kevadel. Saali rajamise lepingule kirjutati alla möödunud aasta lõpul.

Saal vajab sportijaid

«Ka maainimesel peavad olema sportimiseks normaalsed lahedad tingimused,» lausus Peeter Rahnel.

Viljandi maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Kütt tõdes, et kui Abja vald on otsustanud spordiehitisi rajada, siis ilmselt näeb ta neil tulevikku. «Eks elu näita, mis hoone ülalpidamisega edasi saab,» lisas ta.

Iseasi on muidugi, kas suur spordihoone end ära tasub. Piirkonna sportimisvõimalusi parandab see kahtlemata.

«Õpilastele on saal kindlasti pluss, seda enam et põrandakate ja rajad on väga kvaliteetsest materjalist,» ütles Kütt.

Viljandi maavanema Lembit Kruuse sõnul väärivad kõik maakonna elanikud ja kooliõpilased korralikke sportimistingimusi ja tema kinnitusel on peamine see, kuidas saal sisuka tegevuse ja sportivate lastega täita.

Saalikasutuse ajakava pole veel kirja pandud. Rahneli ütlemist mööda selgub see käesoleval nädalal. «Ei hakanud enne kirema, kui muna on munetud,» ütles ta ja lisas, et eks kevadperiood olegi harjumiseks.

Kuni 62 meetrit pikk saal avati korvpallilahinguga. Mulgi kuue värvides palli pani mängu Abja gümnaasiumi direktor Jüri Ojamaa.

Spordisaalis on täismõõtmetes korvpalliväljak ja kolmel platsil saab võrkpalli mängida. Teistpidi võttes tekib platsidest peaväljak, sel puhul jääb rohkelt ruumi publikule. Veel on võimalik mängida käsipalli, sulgpalli ja tennist.

Vana saal ei vastanud vallavanema sõnutsi enam mingitele tingimustele. «Oli väljaku piirjoon ja kohe selle taga sein. Niimoodi ei saa mängida. Peab ikka olema jooksuruumi ja pallil võimalik piirist üle kukkuda.»

Lisaks mänguplatsidele on saalis neli jooksurada. «Võistlust saab seal teha 30 ja 50 meetri jooksus, aga kui tulevikus avame seina uue ja vana spordisaali vahelt, saab ka 60 meetrit joosta,» ütles Peeter Rahnel. Ta selgitas, et kuigi juba praegu ulatub uue saali pikkus üle üle 60 meetri, kulub osa sellest jooksjatele pidurdusmaaks.

Rahnel rääkis, et mida nooremas eas saab inimene spordiga vabalt tegelda, seda kindlamalt muutub see hea harjumus talle omaseks. Vallavanem lisas, et uus saal annab võimaluse tegelda nii võistlus- kui tervisespordiga.

Ja spordisaal pole veel kõik

Peeter Rahneli ütlemist mööda oli vana saal alatihti hõivatud ja kui inimene polnud just parimal tasemel sporditegija, vaid tahtis lihtsalt näiteks sulgpalli mängida, siis seda võimalust polnud. Nüüd ei pea enam seni nurgas passima, kuni trennid lõpevad, et siis sõbraga platsile minna.

Jüri Ojamaa avaldas lootust, et järgmises ehitusetapis valmivad riietus- ja pesuruumid võimaldavad Apja tuua eri spordialade maakonna- ja ka üle-eestilisi võistlusi.

Rahnel ütles, et ilmselt on uued riietus- ja duširuumid koos ujulaga kolmanda ehk järgmise etapi teema.

Ilmar Kütt arvas, et ujulat Abja vallas niipea siiski veel ei näe. «Seda raha ei ole ja ujula on kallis,» nentis ta ja lisas, et kümne kilomeetri kaugusel Karksi vallas juba on ujula.

Rahnel tõdes, et kui Abja vald taas kord toetusraha ei saa, nagu läks sprodihoone majakarbi ja saali tegemisega, tuleb ehitus jagada kahte ossa: kõigepealt garderoobid ja siis ujula. Tema sõnul võiks ujula valmida tuleval aastal. Spetsialistide hinnangu järgi läheb ujula ja olemeruumide tegemine maksma 300 000 eurot.