Ajalehed jäävad lagunenud tee taha

Seda Paaksima külla viivat teed pidas Eesti Posti töötaja autoga sõitmiseks liiga halvas seisukorras olevaks.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Artikkel ilmus 20. aprilli «Sakalas»


Mõnel pool Viljandimaal pole inimesed paar päeva ajalehti saanud, sest teed, mida mööda kohalikud iga päev sõidavad, on Eesti Posti silmis läbimatud.

Kõo vallas Paaksima külas elaval Galina Saaritsal oli eile hommikuks saamata jäänud üheksa lehenumbrit. Kolme ajalehe tellija kinnitas, et Eesti Post pole tema postkasti täitnud järjepanu kolm päeva.

Saarits on solvunud. Teda ei ärrita üksnes asjaolu, et auklikul teel, mille Eesti Post liiga halvas seisukorras olevaks tunnistas, loksuvad külaelanikud harilike sõiduautodega iga päev, ilma et autot vigastaks. Ta tahab teada, miks talle posti toomata jätmise põhjusest ei teatatud ning kus on tema lehed.

«Ma olen nende eest maksnud. Ma tahan neid lugeda,» ütles Galina Saarits. Eile päeval pöördus ta oma murega lähimasse Eesti Posti kontorisse, mis on Võhmas, kuid sinna ei olnud soovitud lehti samuti toodud.

Otsuse teeb postiljon

Eesti Posti pressiesindaja Inge Suder tõdes, et paljud külateed on praegu väga halvas seisukorras, mistõttu võib lehtede laialikandmises tõepoolest tõrkeid tekkida. Kui post jääb mõnesse kohta viimata, toimetatakse see tema seletust mööda lähimasse Eesti Posti kontorisse hoiule.

Galina Saaritsa post on Inge Suderi jutu järgi nüüdseks Võhma kontorisse viidud. Küsimusele, miks tellija neid eile sealt kätte ei saanud, vastas pressiesindaja, et usutavasti oli postiljon siis veel oma ringil.

Eile oli Galina Saarits Paaksima külas ainuke, kellele lehti ei toodud. Homme üritatakse Inge Suderi kinnitusel need ka temale kohale toimetada.

Suderi sõnul tuleks inimestel, kelleni post mingil põhjusel ei jõua, võtta ühendust Eesti Posti klienditeenindajatega lühinumbril 1661. «Nemad oskavad kohe vastata, miks saadetised viibivad ja kust neid kätte saab,» sõnas ta.

Suderi selgitust mööda langetab otsuse, kas tee on posti laialivedamiseks piisavalt heas seisukorras, postiauto juht.

«Meie usaldame oma töötajate hinnangut ega saa sundida autojuhti sõitma teedel, mis tema meelest on läbimatud ja lõhuvad autot,» rääkis Inge Suder. «Kui autojuht lõhub autot, tehakse kahjumenetlus ja töötaja on kohustatud tekitatud kahju ise kinni maksma.»

Riskida ei saa

Et Paaksima küla läbimatuks tunnistatud tee kuulub vallale, pöördus Galina Saarits ka omavalitsuse poole. Sealt vastati talle, et märjal kruusateel ei ole kahjuks võimalik auke siluda ja see peab kuivama.

«Praegu on igas augus vesi sees, nii ei saa höövlit peale lasta,» ütles Kõo vallavanem Tarmo Riisk eile. «Natuke peab veel ootama, midagi ei ole teha.»

Riisk avaldas lootust, et soe ilm ja pikalt väljas püsiv päike teevad oma töö, ning lubas, et täna käiakse teed uuesti vaatamas — ehk saab midagi ette võtta. Vallavanema ütlemist mööda aeti höövel välja juba eelmisel nädalal, kuid maha sadanud lörts keeras plaanid kihva.

Kolga-Jaani vallas Leie küla lähedal elaval Ülo Pullisaarel seevastu pole teehöövli saabumist loota. Magistraali kraaviäärt mööda jooksva umbes 700-meetrise teejupi oma maja juurde rajas ta 28 aastat tagasi ise ja see ei ole sisuliselt kellegi oma. Hiljuti muutus see Eesti Posti silmis piisavalt hulluks, et lõpetada Pullisaare maja juurde sõitmine.

«Sel nädalal ei ole posti kordagi tulnud, eelmisel nädalal jäeti see kahel korral toomata,» kõneles peremees.

Varem ei ole tema jutu järgi kellelgi tee läbimisega raskusi olnud ja pole peale Eesti Posti nüüdki. Sama teed mööda liigub Pullisaar oma sõnul iga päev ja seda sõidab aeg-ajalt ka hiljuti juhiloa saanud lapselaps oma Kiaga, mille põhi olevat kangesti madalal.

«Kui töötaja ikka ei oska sõita, tuleks sellele ametikohale leida keegi teine,» avaldas Pullisaar arvamust.

Inge Suder tõi seevastu välja, et kohalikud riskivad autoga üksnes omal vastutusel.
«Eesti Posti auto peab sõitma iga päev sadu kilomeetreid. Me peame olema kindlad, et sama auto sõidab ka homme,» selgitas ta. «Kui autojuht näeb teel ohtu ja võimalust, et auto seal puruneb, ei saa riskida sellega, et teised kliendid võivad jääda teenindamata. Me oleme sunnitud tegema valikuid.»

Tagasi üles