Mõne nädala pärast peavad viljandlased taas haisuga leppima, sest selleks ajaks sulavad talve jooksul reoveepuhastisse kogunenud ja hapnema läinud fekaalid üles. Veevärgil on aga plaan, kuidas haisust vabaneda.
Veevärk ründab linna kohal levivat haisu keemiapilvega
Mais tuleb Viljandi järve ääres Kösti reoveepuhasti läheduses elavatel inimestel haisu taluda, kuid juuniks jõuab Viljandisse ühe Türgi firma seadeldis, mis ettevõtte müügimeeste kinnitust mööda kaotab halva lõhna täielikult.
Viljandi Veevärgi juhataja Toomas Porro nimetas seda lubadust küll müügimeeste jutuks, millesse tasub kahtlusega suhtuda, kuid uus süsteem tahetakse ära proovida.
Tootja väitel ohutu
Seadeldis, mis hakkab Köstis õhku pritsima haisu neutraliseerivat kemikaali, renditakse Viljandi Veevärgile 3000 euro eest kuus. Kemikaal läheb firmale maksma ligi 500 eurot kuus. Aine, mida õhku paisatakse, on tootja kinnitusel inimesele täiesti ohutu. Kui süsteem soovitud efekti ei anna, viib müüja selle suve lõpul minema.
«Müüja kinnitusel võivad meie inimesed täiesti muretult selle sees ka töötada,» rääkis Porro. «Aga loomulikult tahame enne näha kõiki sertifikaate. Üheski Balti või Skandinaavia riigis sellist tehnikat ei kasutata, küll aga tõrjuvat samad seadeldised haisu mitmes Kesk-Euroopa riigis.»
Kösti piirkonna inimeste sõnul on juba kuus aastat reoveepuhastist levinud oksele ajavat haisu.
«Seakombinaadist tuleb lõhn, reoveepuhastist hais,» kirjeldas olukorda üks Köstis elav naine. «Soojadel suveõhtutel väljas olla ei saa ning toas ei aita ka akende kinnihoidmine.»
Haisu tekkimise põhjuseks on reoveepuhastisse kogutud fekaalide ehk reoveemuda kuivatamine ja segamine. Seda tööd on vaja teha, et muda kompostida ja siis puhasti maa-alalt ära viia. Erinevalt näiteks Tartust tehakse seda tööd vabas õhus ja soodsa tuulega vajub hais linnale.
Lahendus on kallis
Eelmisel aastal asus linnavalitsus koos Veevärgi juhtkonnaga probleemile lahendust otsima ja esimese asjana telliti ekspertidelt analüüs, mida haisu ärahoidmiseks ette võtta. Töö tulemusena pakuti välja viis varianti, mis läheksid maksma 3,5—4 miljonit eurot.
Arvestades oma käivet ja kasumit, kuluks Viljandi Veevärgil praeguse vee hinna juures raha kokkusaamiseks 20 aastat. Seda aga juhul, kui nimetatud aja jooksul ei parandataks ühtegi toru ja jäetaks tegemata arendustööd.
Tänase «Sakala» 6. leheküljel vastab riigikogu liige Tõnis Kõiv küsimusele, mida ta parlamendis olles Viljandimaa heaks teinud on, et arutab keskkonnakomisjonis, kuidas vabastada viljandlased reoveepuhasti häirivast haisust.
Toomas Porro arvates võiks Tõnis Kõiv kaasa aidata riikliku abisüsteemi käivitamisele.
«Praegu pole meil selleks tööks võimalik riigi abi küsida,» nentis Porro. Toetust saaks vaid juhul, kui töö maksaks miljon eurot või vähem, kuid Veevärgi juhi arvates saaks keskkonnaministeerium seda olukorda muuta.
Kui muda segamiseks sobiva hoone tarvis peaks raha leitama, tahaks Veevärk selle ehitada linnast 5—10 kilomeetri kaugusele, et linlased haisust lõplikult vabastada.
Kösti elurajoonis külalistemaja Alice pidav ettevõtja Koit Kissa on haisu tõttu korduvalt linnavalitsuse kohta kriitikat teinud, kuid abi pole sellest olnud. «Sel aastal pole veel haisu olnud, aga see sõltub kõik ilmast,» nentis ta.
Hais on temagi sõnul suveõhtutel kole ja see hävitab Viljandi kui suvitus- ja turismilinna mainet.
ARVAMUS
LOIT KIVISTIK,
linnapea
Peame leidma olukorrale optimaalse lahenduse ja üks võimalus on see piserdamine, mis praegu plaanis. See maksaks Veevärgile küll 4000 eurot kuus, aga haisuprobleem on meil kaks-kolm kuud aastas.
Parem oleks küll jõuline lahendus ja metaanitanki ehitamine, aga see maksab neli miljonit eurot. Sellist raha linnaeelarvest ei leia ning ka veetarbija taskust on seda väga keeruline võtta. Seega oleks jõulise lahenduse tarbeks vaja keskkonnainvesteeringute keskuse või Euroopa tõukefondide abi. Töö selle nimel käib.