:format(webp)/nginx/o/2023/08/16/15526209t1h667f.jpg)
/nginx/o/2024/05/31/16112693t1habc0.jpg)
Ehkki Viljandi vana tuletõrjedepoo enampakkumisel ostjat ei leidnud, on 395 000-eurose alghinnaga maja vastu huvi suur ja läbirääkimised mitme võimaliku ostjaga käivad endiselt. Pindi Kinnisvara esindaja usub, et hoone leiab uue omaniku sel suvel.
Veebruaris avati Viljandis Raua tänaval päästjate uus komandohoone ning vana tuletõrjemaja Riia maantee ääres jäi tühjaks. Riik pani selle 395 000 euroga müüki.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman selgitas, et kõigepealt läks tuletõrjedepoo müüki enampakkumisel, mis lõppes 29. mail kell 14. «Hoolimata suurest huvist, pakkumisi ei esitatud. Küll aga käisid konsultatsioonid huvilistega enne enampakkumise tähtaega ja need on ka jätkunud.»
Sooman kinnitas, et olemas on huvilised, kes kaaluvad selle vara soetamist põhjalikult. «See, et üks tähtaeg kukkus, ei tähenda, et midagi nüüd halvasti oleks,» lausus ta. «Objekti hinda me alandada ei plaani, sest vaadates selle potentsiaali, erakordsust ja ettevõtjate huvi, siis usume, et praegune hind on täiesti adekvaatne. Seda näitab ka see, et potentsiaalsete huvilistega jätkub töö pärast enampakkumise tähtaja lõppu.»
Et vara on riigi oma, ei tohi kinnisvaraettevõte huviliste arvu avaldada, aga Sooman kinnitas, et neid, kes tuletõrjedepoo ostmist kaaluvad, on rohkem kui üks. «Usume küll, et tehinguni jõutakse, sest Eestis on palju põnevaid varasid, mille on ära ostnud väga leidlikud ja andekad ettevõtjad. Samamoodi on ka Viljandimaal.»
Seega Sooman usub, et tuletõrjedepoo kaua kinnisvarafirma portfellis ei püsi. «Kui mõne vara puhul teame, et ilmselt objektil tuleb mõne kuu pärast hinda langetada või müük võib kesta kaks või kolm aastat, siis Viljandi tuletõrjedepoo kindlasti selle alla ei käi.»
395 000 eurot on nüüd fikseeritud müügihind ja müügiprotsess jätkub. «Uutel huvilistel on veel võimalus, aga võib juhtuda, et nädala või kahe pärast on mingisugused kokkulepped juba tehtud,» ütles Sooman. «Me ei räägi ju miljonitest eurodest. Ettevõtlike inimeste jaoks ei ole see hind teab mis konti murdev ja usume, et suve jooksul võiks uue omaniku leida – arvestades olemasolevat huvi.»
Küsimusele, kas see, et tuletõrjehoone on kultuurimälestis, on müügil takistuseks, vastas Sooman, et see, mis on ühele takistus, on teisele võimalus ja vastupidi. «Loomulikult on ühelt poolt loomingulisuse piiriks ainult taevas, aga teistpidi tuleb dialoogi pidada ka kohaliku omavalitsusega, kes on nii-öelda nähtamatu läbirääkimiste osapool.»
Soomani sõnul on selge, et objekt ei jää tuletõrjedepooks, kuid samas on see kogu Eesti mõistes unikaalse ehitis. «Olen aru saanud, et Viljandi linn on väga huvitatud sellest, et depoo uue hingamise saaks, aga samal ajal on tema ülesanne vaadata, et kõik tasakaalus oleks ja poleks mingisugust ülearendamist.»
Sooman tõi muinsuskaitse küsimuses näiteks Tallinna linnahalli. «Seda saagat teavad ilmselt kõik, kuidas linnahall lihtsalt kõduneb, sest piirangud on nii ranged, et ükskõik mis ideega minnakse, siis on blokaad peal. Nüüd on neid natuke lõdvendatud, aga kui hoone jääb ebafunktsionaalseks ja sisemine ruumikasutuse loogika jääb oma ajastule truuks, siis on see tänasele investorile lihtsalt tohutult ebaefektiivne.»
Peep Sooman ütles, et Viljandi tuletõrjedepoo müügile elavad kaasa paljud. «Kui see müüki tuli, said kõik aru, et see ei ole lihtsalt üks Viljandi objekt. See on midagi, millest võib tekkida ühel päeval Eesti maamärk.»
Viljandi linnapea Johan-Kristjan Konovalov ütles, et ei tema ega linnavalitsus sellel hoonel linnaga seotud funktsiooni ei näe, aga kui tuleb arendaja, kellel on mingisugune koostöö idee, siis on linn ettepanekutele alati avatud.
Selle üle, kui tuletõrjedepoo uue omaniku leiab, on linnal Konovalovi sõnul muidugi hea meel. «Meie huvi on, et kõik kinnisvara, mis linnas on, hoolimata sellest, kellele see kuulub, oleks ikkagi aktiivses kasutuses ja heaperemehelikult hoitud.»