Juhtkiri ⟩ Meeri tuntakse tegudest

Sakala logo Foto: Sakala

Laupäeval andis Madis Timpson teada, et lahkub ametist, teisipäeval kogunesid reformierakondlased ning asusid uut linnapead valima. Ei ole küll teada, kui tuliseks need vaidlused läksid, ent lõpuks oli kindel: linnapeaks saab Johan-Kristjan Konovalov. Viisakas oleks öelda, et linnapeakandidaadiks, ent arvestades, kui haruldaselt üksmeelne ja -häälne oli volikogu vastukaja, siis võib selle osa ilmselt ka lihtsalt vahele jätta.

Kui üle-eelmises juhtkirjas andsime teada, et Viljandi otsib supermeeri, siis praeguseks on leitud meer. Omadussõnu saab külge pookima hakata alles siis, kui tuleristsed käes ning mõned sammud sellel rajal astutud. Linnapäid hinnatakse ju tegude, mitte sõprade-tuttavate arvamuse põhjal. Supermeeri pole nii ehk naa olemas. Igaühe puhul oleks oma kahtlused ja kõhklused. Kõik astuvad vähemalt üks kord suure kolinaga ämbrisse, kui nad juhipositsioonil just niisama aega surnuks ei löö ning mitte midagi ei tee.

Konovalovil on nõrku külgi küll. Esiteks väike, sisuliselt olematu mandaat. Eelmistel valimistel sai ta 38 häält. Ent see, et mõni omavalitsusjuht tuuakse lausa teisest maakonnast ja valitseb, ilma et tal oleks ainsatki häält, ei ole ka kuigi ebatavaline. Konovalovi teine nõrk külg on võrdlemisi kasin juhtimiskogemus, mis linnapearollis on väga tähtis, aga seda on võimalik kohe omandama asuda, peaasi et isikuomadused oleksid sobivad. Kolmas nõrk külg on poliitilise kogemuse puudumine. Konovalov töötas kuus ja pool aastat linnavalitsuses linnapea alluvuses, kuid üks asi on olla ametnik, teine asi poliitik. Samas tähendab kogemuse puudumine ka seda, et kellelgi tema suhtes paksu verd pole ning ta saab tööd alustada puhtalt lehelt.