Neljapäeval andis valitsusliit teada, et kahe nädala jooksul koostatava lisaeelarvega tõmmatakse riigi tänavusi kulutusi koomale kaheksa miljardi krooni võrra. Selle suurusjärgu kärped tähendavad, et valusatest löökidest ei jää puutumata peaaegu keegi.
Ent hirmutaval uudisel on ka hea külg: kui seni paistis, et osa juhtpoliitikuid peidab pea liiva alla, siis nüüd on nad otsustanud probleemile näkku vaadata ja sellega tegelda. Eestisse saabus kriis juba tükk aega tagasi, nüüd on see ka valitsusele kohale jõudnud.
Mõistetud on sedagi, et ehkki seis on halb, ei tea keegi täpselt, kui halb see on. Eesti majanduse lähemate aastate käekäik sõltub suuresti maailmamajanduse tervisest ja seda on praegu usutavalt ennustada üliraske. Seepärast pole kindel, kas kaheksast miljardist piisab või tuleb sügisel veel teinegi lisaeelarve käsile võtta.
Kahjuks on endiselt terve hulk tegelasi, kes lühinägelikult ainult tänast ja homset silmas peavad ning keelduvad suurt pilti arvestamast. Kuidas peaksid tavalised inimesed aru saama eelarvekärbetest, mis halvendavad tublisti nende igapäevaelu, kui kõrged riigiametnikud oma valdkonna või isegi erahuvidest kaugemale ei näe?
Nii mõnegi asutuse juhid on püüdnud ette ära teha kulutused, mis lisaeelarvega ilmselt maha tõmmatakse, või sõlmida kiirkorras lepinguid, mille rahaline kate tõenäoliselt varsti kaob. Et selliseid juhtumeid vähendada, kehtestas rahandusminister Ivari Padar üleeile karmid väljamaksete piirangud.
Mõneks ajaks paneb see seisma kogu riigihangete voo ning erasektor saab uue hoobi, kuid tundub, et muud lahendust pole.
Kindlasti ei tohi valitsus kokkuhoiukohti otsida kiirustades, kuid venitada sellega samuti ei või. Alles negatiivse lisaeelarve vastuvõtmise järel saavad riigi rahakotist sõltuvad asutused ja omavalitsused tööga edasi minna, ehkki kukkur on neil senisest kergem.