Viljandimaa turism tugineb kultuurilembesele rändurile

Eelmisel nädalal Tallinnas peetud turismimessil «Tourest 2012» püüdis Viljandi maakond nagu ikka tähelepanu käsitööliste ja muusikutega. Teiste seas lõbustas pärimusmuusika aidast kohale toodud mulgimustrilise diivani ees huvilisi Silver Sepp. Foto: Rannar Raba

Ehkki kodumaised puhkajad hindavad kõrgelt Viljandimaa loodust ning kultuurisündmusi, näevad maakonna turismiettevõtjad suuremal osal aastast klientide meelitamiseks kurja vaeva.

«Sakala» uuris läinud nädalal Tallinnas peetud turismimessil «Tourest 2012», mille poolest Viljandimaa ümberkaudsete maakondade seas silma paistab ning milline on kohalike turismiettevõtete arengupotentsiaal.

Mitme selles valdkonnas tegutseva inimese hinnangust nähtub, et maakond on meeltmööda kultuurilembestele rändajatele, kuid aktiivse puhkuse otsijatele jääb igavaks.

2007. aastast Viljandis Valuoja oru serval Hilda Villa nimelist väikest võõrastemaja pidava Piret Valdmaa sõnul on mastaapsete kultuurisündmuste, nagu pärimusmuusika festivali ja «Retrofesti», ning äsja peetud kalastusvõistluse aegu ööbimiskoha soovijaid rohkem, kui ta suudab vastu võtta. Muul ajal seevastu tuleb vee peal püsimiseks palju tööd teha.

«Rahvarohked festivalid ja võistlused loovad linnale hea kuvandi, kuid ei taga majutajatele aasta ringi toimetulekut,» selgitas ta.

Koostöö aitab

Piret Valdmaa elab küll Tartus, ent leiab, et Viljandis peitub rohkem võimalusi, kui esmapilgul arvata võiks. Tema meelest on võtmeküsimus see, kas teenuste pakkujad oskavad käsikäes tegutseda ja üksteist toetada.

«Hilda Villa on saanud endale häid koostööpartnereid, seetõttu olen mina seniseid kogemusi arvestades pigem meeldivalt üllatunud. See muidugi ei tähenda, et kõik oleks läinud ülearu libedalt.»

Hotelli pidaja arvates on Viljandis hea korraldada konverentse ja koolitusi ning selle pealt saavad teenida nii ruumide omanikud kui majutajad ja toitlustajad. Ühtlasi tõstis ta esile, et siin on lihtne anda sündmustele teatrietenduste või kontsertide abil kultuurilist lisaväärtust.

Valdmaa meelest tuleks panus teha keskkonna rahulikkusele ja kompaktsusele: suuremast linnast tulnutele on väärtus juba see, et nad saavad jätta auto hotelli juurde ja teha kõik käigud jalgsi.

Pole elamusparke

Viljandi linnavalitsuse avalike suhete ja turismiameti juhataja Krista Kulli sõnul jääb Viljandimaa mitmele ümberkaudsele maakonnale alla selle poolest, et siin pole nende omadega võrreldavaid aktiivse puhkuse võimalusi, sealhulgas teema- ja elamusparke.

«Selles mõttes oleme ehk igavamad,» möönis ta. «Oleme igal aastal saanud «Touresti» messile kampa muusikuid ja käelise tegevuse pakkujaid. Aga kui tullakse küsima, mida on Viljandimaal teha kogu perega, pole meil pakkuda midagi eriti atraktiivset.»

Sportimiseks ja matkamiseks on siin Kulli arvates suurepärased võimalused, aga ei leidu kohta, kus eri vanuses inimesed võiksid ühel ajal teha erinevaid asju.

Ometi leidis ta, et puudusi rõhutada ei maksa, selle asemel tuleks keskenduda tugevate külgede esiletõstmisele. Viljandimaa firmamärgiks on tema kinnitust mööda kujunenud kultuurielamused. Seda tõestab tema jutu järgi fakt, et «Touresti» külastajatel on alati hea meel saada õnneloosi auhinnaks kontserdipilet või festivalipääse ja majutus.

Hea maine

Järvamaa turismiinfokeskuse infokonsultandi Piret Sihveri sõnul on Viljandimaa maine kodumaiste turistide seas hea ning sageli on ta soovitanud Paidesse sattunud ränduritel jätkata teekonda just selles suunas.

«Talvel on raske igal pool, aga suvel on teie juures väga ilus ning tegevustki leidub piisavalt. Meil on millegipärast juurdunud arusaam, et õige puhkus tähendab hommikust õhtuni rabelemist. Tegelikult on palju selliseid inimesi, kes tahavad rahulikult kulgeda ega otsi igal sammul lõbustusparki, veekeskust või langevarjuhüppeid,» arutles ta.

Kogu riik ei pea tema meelest olema ühtlaselt spaadega kaetud. «Targasti teevad need piirkonnad, kes säilitavad oma ajaloolist nägu. Juurte hoidmine on Viljandimaa tugev külg ja teie turismiettevõtjad teevad õigusega panuse sellele,» ütles Piret Sihver.

Ka Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso usub, et Viljandimaa on tulevikus edukas ennekõike kultuuriturismi vallas, ning soovitab ettevõtjatel teha plaane just sellest lähtudes.

Ta tuletas meelde internetilehel Puhkaeestis.ee kirjeldatud koostöövorme, mille puhul majutust pakutakse koos teatripiletitega.«Kui külaline on juba Viljandimaale ööbima jäänud, annab see teistele ettevõtjatele võimaluse pakkuda põnevat tegevust ka järgmisteks päevadeks,» oletas Mutso. Ta tõstis esile Viljandis igal suvepäeval korraldatavaid giidiga linnaekskursioone, mida enamikus väikelinnades polevat seni suudetud organiseerida.

ARVAMUSED

KRISTA KULL,
Viljandi linnavalitsuse turismiameti juhataja
Ma ei arva, et Viljandi peaks iga hinna eest püüdma Pärnule või Kuressaarele konkurentsi pakkuda, aga unistan siiski veekeskusest või spaahotellist, mis pakuks kultuurielamustele lisaväärtust. Kui turist tuleb teatrisse või kontserdile, tahab ta saada juurde midagi füüsiliselt lõõgastavat.

TARMO MUTSO,
EAS-i turismiarenduskeskuse direktor

Kui räägime nüüdiskultuurist, siis Viljandi on tänu Ugalale alati olnud tuntud kui teatrilinn. Soovitan kõigil Viljandimaa turismiettevõtjatel mõelda, kuidas kõiki maakonna traditsioonilisi ja uusi kultuurisündmusi veel paremini ära kasutada.