/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2024/05/02/16043999t1hb2b4.jpg)
Viljandi raekoja, päästeameti ja muinsuskaitse suhtekolmnurgas on tarvis eelkõige välja selgitada, kas päästeameti nõue on õigustatud või tõepoolest tobe. Kui päästeamet ei ole oma argumente ega seisukohti laest võtnud, on need nõuded mõeldud ikka täitmiseks. Siinkohal pole küsimus selles, kas õunapuu küljest kaksatav oks on paar sentimeetrit lubatust suurem või mitte – seda peaks linn vähemalt kehtiva korra kohaselt ju hoolega jälgima. Küsimus on tuleohutuses ja eludes.
Ei tundu kuigi usutav, et linnavalitsusel ei ole viie aasta jooksul leidunud mõndakümmend tuhandet eurot, millega nõuetekohased uksed paigaldada. Jah, on olnud majanduslikult keerulised ajad, aga kaugeltki mitte nii keerulised. Küllap on otsuse taga omajagu ükskõiksust ja ehk veidi laiskustki. Küsimus, kas nõuet on üldse vaja täita, oleks pidanud ju ammu vastuse ning olukord lahenduse saama. Naeruväärne, et seda tuleb arutada viis aastat – mitte kuud – hiljem.
Kui päästeameti nõuded on õigustatud, siis on linn praegu olukorras, kus ta teistelt nõuab eeskirjade täitmist ning kirjutab välja nii sunnirahanõudeid kui ka näiteks valesti parkimise eest trahve, aga ise lähtub põhimõttest, et odavam ja lihtsam on reeglit mitte täita. Küllap on linnaelanikelgi olukordi, kus oleks odavam sel põhimõttel toimida.
Seejuures peaks kollektiivse vastutuse võtma kõik kolm asjaosalist, sest viis aastat on tõepoolest pikk aeg ning selle jooksul on võimgi vahetunud. Kummaline, et Helir-Valdor Seeder ei olnud sellest kõigest teadlik, ehkki ta oli selle loo sünni ajal linnavolikogu esimees ja Isamaa erakonna esimees ning Isamaa oli linnavalitsuses koalitsioonis. Isegi kui ta volikogu esimehena ei olnud kirjavahetusest teadlik, siis ei ole võimalik, et olukorraga ei viinud teda kurssi ükski Isamaa ridadesse kuuluv abilinnapea ega linnavalitsuse liige.
Viljandi uus linnapea on nüüd üsna nigelas seisus: ta on saanud helpimiseks supi, mille teised on kokku keetnud ja üle soolanud. Samas on ta praegu abilinnapea Kalvi Märtini öeldu, et odavam on nõuet mitte täita ja sunniraha maksta, ju sisuliselt heaks kiitnud sellega, et tal sellele midagi lisada polnud.
Loodame, et tegu on ametikoha värskusest tekkinud apsakaga, millest ei kujune käitumismustrit. Kui linnavalitsus aga soovib, et tal säiliks moraalne õigus nõuda teistelt ettekirjutuse täitmist, tuleb sellele olukorrale kiiresti lahendus leida. Rõhutame, et sunniraha maksmisega reeglite täitmise edasilükkamine ei ole lahendus, millest me kõneleme.