Eksamilävend kui viigileht hariduse võtmeprobleemi ees

Jaak Juske oma raamatu „800 aasta lugusid Tallinnast“ esitlusel 2020. aastal. Foto: Konstantin Sednev

EESTIS on seni lähtutud ühtluskooli põhimõttest, mis tähendab, et meie lapsed ja noored peavad saama kõikjal Eestis võimalikult hea, ühtlasel tasemel põhihariduse – tugeva vundamendi, millelt oma õpinguid jätkata. Just sellele alusmüürile on toetunud meie kui haritud rahva kuvand.

Nüüd aga tahab haridus- ja teadusministeerium ühtluskooli põhimõttest vaikselt loobuda, sest kui loobuda põhikooli kohustuslikest lõpueksamitest, siis kaob võimalus mõõta ja võrrelda koolide taset üle Eesti. Nõrgemad koolid muutuksid seetõttu veelgi nõrgemaks. Need õpilased ja õpetajad, kes ei soovi mingil põhjusel rohkem pingutada, teeksid siis vähem tööd. Väga suure tõenäosusega oleks tulemuseks meie rahva haridustaseme langus.