Mulgimaa annab soome-ugri kultuuripealinna tiitli edasi Udmurdimaale

Hõimurahvaste liikumise sümbol tsirk antakse edasi Udmurtia külale Baiterekile. FOTO: TaaVID Meedia

Aasta, mil Mulgimaa ajalooline pealinn Abja-Paluoja kannab soome-ugri kultuuripealinna tiitlit, hakkab lõppema. 27. novembril antakse tiitel üle udmurdi külale Baiterekile. Suurejooneline kultuuriaasta saab väärika lõppakordi 13. Mulgi konverentsi, Mulgimaa uhkuse tiitli saaja väljakuulutamise ja Mulgi kultuuri instituudi 25. aastapäevaga.

27. novembril on Abja-Paluojal soome-ugri kultuuriaasta pidulik lõpetamine. Traditsiooniliselt peetakse Mulgi konverentsi, mis kannab kultuuripealinna tiitlist ajendatuna pealkirja "Mulgimaa maailmas – maailm Mulgimaal".

Mulgi kultuuri instituudi juhataja ja kultuuriaasta projektijuht Ave Grenberg ütles, et aasta soome-ugri kultuuripealinnana andis Mulgimaale võimaluse soome-ugri kultuuriruumis välja paista ning tuua hõimurahvaste kultuurilist mitmekülgsust aasta vältel ka Mulgimaale.

"Omariiklus on säilinud vaid Eestil, Soomel ja Ungaril, kuid soome-ugri hõimurahvastena on meil kõigil oma traditsioonid, ajalugu, mustrid ja eelkõige inimesed, kes kultuuri edasi kannavad ja säilitavad," ütles Ave Grenberg.

Seetõttu antaksegi soome-ugri kultuuripealinna tiitel Udmurdimaa Baitereki külale üle Mulgi konverentsil, mis mõtestab, milline on erinevate kultuuriruumide roll maailmas ning mida on Mulgimaal anda maailmale ja vastupidi.

Soome-ugri kultuuriaasta lõpetamisel tervitavad osalejaid president Toomas Hendrik Ilves ja kultuuriminister Tiit Terik.

Konverentsil osalevad teiste seas piloot Mart Lubi, ettevõtja Siim Kabrits, mulgi keele ja kultuuri hoidja Alli Laande, mittetulundusühingu URALIC Keskuse tegevjuht Oliver Loode ja Mulgi toetusrühma esimees Helir-Valdor Seeder. Nad arutlevad Mulgimaa võimaluste üle maailmas silma paista ja kultuuripealinnaks olemise kogemust ka tulevikus Mulgimaa arenguks kasutada.

Kell 18 kuulutatakse välja Mulgimaa uhkus ning antakse soome-ugri hõimurahvaste liikumise sümbol tsirk Baiterekile edasi.

"Soome-ugri kultuuriaasta on meid hõimurahvastena üksteisele lähemale toonud," lausus Ave Grenberg. "Oleme kõik omal moel kogenud, milline on vabaduse hind. Meil on võimalik kõneleda mulgi keelt ja õpetada oma lastele Mulgi mustreid. See on väärtus, mida hinnata võrdselt vabadusega." 

Soome-ugri kultuuripealinna aasta lõpetamisel tähistatakse ka Mulgi kultuuri instituudi veerandsajandat aastapäeva. Instituut on olnud kultuuripealinna aasta eestvedaja. Selle juhataja Ave Grenbergi sõnul hoiavad mulgi keel ja kultuur Mulgimaa juuri ja olemust ning just sellega instituut tegelebki. "Instituudi põhikirjaline eesmärk on hoida ja arendada mulgi keelt, kultuuripärandit ja identiteeti ning kaasa aidata piirkonna arengule. On sümboolne, et just aastal, mil Mulgimaa kannab soome-ugri kultuuripealinna tiitlit, tähistame instituudi 25. aastapäeva," lisas ta.

Abja spordi- ja kultuurikeskuses korraldataval kultuuriaasta lõpuüritusel pannakse välja aasta jooksul kootud hõimuvaibad. "Mulgi peo hõimuvaiba ja soome-ugri kultuuripealinna hõimuvaiba kudumine olid omaalgatuslikud ettevõtmised, mida ajendas kultuuripealinna temaatika. Üle 500 inimese kogu Eestist ja Mulgimaalt kudusid hõimuvaipu ning talletasid neisse oma head soovid," rääkis kultuuriaasta projektijuht Grenberg. Mulgid tutvustasid 25 miljonile soome-ugri keelte kõnelejale üle maailma oma kodukanti ajalooliste mustrite kaudu.

Seni on soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandnud Udmurdi küla Bõgõ (2014), Setomaa küla Obinitsa (2015), Ungari küla Iskaszentgyörgy ja linn Vezprémi (2016), Karjala küla Vuokkiniemi (2017), Mari Vabariigi Šorunža (Untšo) küla (2019) ja Baškiiria Miškani küla (2020).

24.11.2021 26.11.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto