Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakond jõudis ruumiotsingutega ka Koidu seltsimajja ja seal hakati isegi tegutsema, aga muinsuskaitse tõmbas oma nõuetega maja elluäratamise plaanidele kriipsu peale.
Ugalagi on taas Koidu seltsimaja poole vaadanud. Hillar Sein ütleb, et arutati võimalust hoone renoveerida ja sinna must saal juurde ehitada.
Oleks saanud ka praeguses suures ja osaliselt kasutamata majas edasi tiksuda, aga lõpuks jõuti äratundmisele, et kõige parem on teatrimaja ühiselt kasutada.
«Iga ruutmeeter tuleb läbi mõelda, igale ruumile leida kas või kolm funktsiooni — täpselt nii, nagu pärimusmuusika aita kavandades tehti,» räägib ta.
Asja hea külg on see, et Ugala juba valminud laienemisprojekt kõlbab väikeste muudatustega kasutada.
Siiski ei hakka teatrihoone olema plaanide teostudes kaksikasutuse oma, vaid kultuuriakadeemia rendib sihtasutuselt Ugala vajalikud ruumid.
«Me ei tõmba teatri tegevust koomale. Kultuuriakadeemia on meie majas endiselt külaline, keda me oma töösse kaasame,» selgitab Hillar Sein.
«Tudengid saavad meil suure lava kogemuse, valgustajad ja butafoorid ei hakka pärast kooli lõpetamist õppima, kuidas töö päris teatris käib,» näeb Indrek Sammul asja häid külgi.
Ugala töötajad annavad praegu ka tehnilistel erialadel õppijatele tunde.
Jaanika Juhanson räägib kavandatavast üheksanda lennu diplomitööst «Kolm õde ja seitse venda», mille lavastab Margus Kasterpalu.
«Lavakujunduse teevad Liina Undi käe all butafooriaüliõpilased, valguskujunduse selle eriala tudeng Margus Vaiguri juhendamisel, Raido Mägi aga annab nõu tantsutudengile, kes teeb lavastuse liikumise. Kooli poolt on veel lavakõne õppejõud, et suure saali etendus igati õnnestuks.»
